Aastas on kokku 16 lipupäeva, millele lisanduvad valimispäevad. Kui praegu on lipu heiskamine neil päevadel kohustuslik ka eraisikutele, siis edaspidi jääb lipuheiskamise kohustus lipupäevadel alles riigi- ja omavalitsusasutustele ning avalik-õiguslikele isikutele.

Vaid iseseisvuspäeval, 24. veebruaril nõuab eelnõu kõigilt lipu heiskamist. Samas ei näe eelnõu ette selle nõude eirajatele mingit karistust.

Eelnõu jätab rahvale võimaluse heisata lipp peale ametlike lipupäevade ka muul ajal, ent seal, kus lipp alaliselt lehvib, peab ta olema pimedal ajal valgustatud.

Riigilipu langetamine on eelnõu järgi keelatud riigikogu, valitsuse, riigikohtu, riigikontrolli, õiguskantsleri, ministeeriumide, Eesti Panga, maavalitsuste ning valla- ja linnavolikogude hoonetel, samuti kaitseväe väeosades ja piiripunktides.

Eelnõu lubab heisata ööpäevaringselt lipu Eesti välisesindustel, mis on rahvusvaheline diplomaatiline tava. Endiseks jääb trikoloori Pika Hermanni torni tõmbamise ja sealt langetamise kord.

9. mail - Euroopa päeval peavad riiklikult tähtsatel hoonetel lehvima kõrvuti sinimustvalge ja sinine euroliidu tähelipp.

Lisaks lubab eelnõu kasutada senisest märksa vabamalt sinimustvalget sümboolikat juhul, kui inimesed järgivad head tava ning riigilippu ei rüveta.

Muu hulgas täiendab eelnõu pühade ja tähtpäevade seadust, keelates leinapäevaga kokkusobimatute avalike ürituste korraldamise 14. juunil.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees keskerakondlane Evelyn Sepp avaldas kahtlust, kas eraisikutele kohustuslikke lipuheiskamise päevi pole eelnõus liiga vähe. Tema sõnul on teoreetiliselt võimalik, et inimesed jätavad protestiks riikliku tobeduse vastu ja nii-öelda usaldamatuse märgiks lipud üleüldse heiskamata.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Res Publicasse kuuluva Urmas Reinsalu sõnul võib eelnõu osas kerkida eraldi teemana üles see, kas või kuidas lipu 24. veebruaril heiskamata jätjaid siiski karistada.

"Kogu see Eesti lipu seaduse loogika ongi üles ehitatud mitte niivõrd karistusele ja riigi sunnijärelevalvele, kuivõrd Eesti kodanike uhkustundele ja soovile oma rahvuslippu väärikalt kasutada," tõdes ta.

Muudatusettepanekuid saab eelnõule esitada 2. novembrini.   BNS