Kahe erakonna ühinemisest hakati rääkima eelmise aasta kevadel koalitsioonikõneluste ajal, uut hoogu said need sisse pärast aasta lõpus olnud valitsuskriisi.

Jaanuaris allkirjastasid Res Publica esimees Juhan Parts ja Reformierakonna esimees Siim Kallas erakondade ühinemiseks memorandumi. Eesti Päevalehe andmeil seisis leppes, et esimehe koht jääb Res Publicale.

Kui sügisel Res Publica maine hakkas langema, loobus Reformierakond seni kokkulepitud tingimustel protsessi jätkamast.

Plaanis oli luua konservatiivne erakond, nagu on Res Publica, Reformierakond määratleb end aga liberaalse erakonnana.

Toimunud kõneluste üksikasjadest kahe erakonna juhtpoliitikud ajakirjandusele rääkida ei soovi, ka memorandumi olemasolu tuli avalikuks möödunud nädalal. Siim Kallas saatis peale seda kirja erakonnakaaslastele, milles soovitas paremerakondadel ühinemist jätkata.

Reformierakonna esimene aseesimees Andrus Ansip ütles möödunud nädalal lepet kommenteeridas ajakirjandusele, et olukord on pärast memorandumi allkirjastamist muutunud ning see on oma tähtsuse kaotanud.

Ansip sõnas, et Kallase ja Partsi memorandum on kõige rohkem kavatsus. "Kavatsuses iseenesest pole midagi laiduväärset," lisas ta.

Praeguse seisuga pole ühinemisvõimalus Res Publicaga Reformierakonna 21. novembri üldkogu päevakorras. Res Publica tegi paremerakondadele ametliku ühinemisettepaneku septembris.  BNS