"Kaotus, mida kandis Venemaa poliitika Ukrainas, suurendas järsult võimalusi selle riigi kaasamiseks Euro-Atlandi struktuuridesse ning eelkõige NATO-sse," ütles Interfaxile Vene Välis- ja Kaitsepoliitika Nõukogu juht Sergei Karaganov.

"Kui varem räägiti sellest (Ukraina astumisest NATO-sse) vaid teoreetiliselt, siis nüüd kujunevad Läänes meeleolud Ukraina kaasamise kasuks, et tsementeerida ta Euro-Atlandi hoonesse, ja piirata sel moel Moskva mõju," leiab ta.

Poliitikauuringute Instituudi direktor Sergei Markov ütles Interfaxile omakorda, et "Ukraina kiire ühinemine NATO-ga vastab sajaprotsendiliselt Ameerika huvidele".

"Selle kombinatsiooni geopoliitiline mõte seisneb esiteks Venemaa isoleerimises, aga teiseks Poola tugevdamises, kuna ameeriklaste kava kohaselt peaks Ukraina astumine NATO-sse toimuma Poola protektoraadi all," eeldab politoloog.

Markovi hinnangul võimaldab Poola positsiooni tugevnemine Euroopa Liidus ja NATO-s tänu Ukrainale avaldatavale mõjule ameeriklastel blokeerida ühtse välis- ja kaitsepoliitika moodustamise EL-is, mille poolt on Prantsusmaa ja Saksamaa.

"Sel moel on Ukraina NATO värava ees - trooja hobune EL-i värava ees," kinnitas ta.

"Venemaa jaoks on Ukraina liikmelisus NATO-s samuti tõsiste negatiivsete tagajärgedega. Kui see juhtub, siis võtab NATO kontrolli alla Ukriana sõjatööstuskompleksi, mis toob kaasa sõjalis-tehniliste sidemete lagunemise Venemaa ja Ukraina vahel," leiab politoloog.

"See toob vältimatult kaasa töötuse kasvu Ukrainas," lisas ta.

Reedel teatas NATO juhtkonna anonüümne ametnik, et Juštšenko võidu korral võidakse Ukraina võtta alliansi liikmeks kiirendatult, juba 2007. aastal.

Seda arvamust toetas ka USA eksdiplomaat Richard Holbrooke, kes pöördus meedia teatel Ühendriikide presidendi George W. Bushi poole palvega kutsuda Juštšenko Valgesse Majja, et arutada Ukraina NATO-sse astumise väljavaateid.

Interfax - BNS