Majandussurutis jätkub, toiduhinnad on laes, küte läheb kallimaks, aga süüa tahame ja kuidas veel tahame?! Vanasti öeldi ikka – ainus töö mis toidab, on söömine. Tänapäeval lisandub sellele veel üks – see on kala püüdmine. „Oih, kui hästi  värskest kalast toidupala veel maitseb – mmmm!“ 

Kala rändab meie toidu-lauale kahel viisil, kas püüa-me ise või ostame poest. Kuna aga tulevikus võib-olla kala poelettidel vähe või on liiga kallis, siis peame tahes-tahtmata õngeridva ise kätte  võtma.

Üheks sissejuhatavaks toidukorvi lisaks kutsumegi kõiki kogemusteta ja koge-mustega kalamehi juba teist korda sellel aastal püha-päeval, 01.03.2009 Voore paisjärve äärde tõsiseks mõõduvõtmiseks kolme suu-rema ahvena tabamiseks, loomulikult võib ka väiksmad kotti pista. Kalad on uues paisjärves kodunenud ning suuremad ootavad toidulauale rändamist. Paisjärv on täpselt nii kavandatud, et Peipsi järvest asjalikumad triibud on sinna sisse rännanud ja omale uue kodu leidnud. Proovi-püüdmisel ei lasknud triibu-lised kaua oodata ning rän-dasid kiirelt jääaugust kala-kotti. Veekogu sügavus ulatub mõnes kohas viie meetrini ning pakub kaitset ka kõige nõudlikumatele kalaliikidele. Juurdepääs hea ning korralik parkla.

Võistlus algab hommikul kell 10 ja kestab neli tundi, lisaks loositakse võistlejate vahel mitu väärtuslikku auhinda. Korraldajateks on Rakvere Spordikeskus ja Saare Vallavalitsus. Osa võivad jõuproovist võtta kõik, osavõtumaks on 50.- ja arvesse läheb iga kalamehe kolm suuremat ahvenat kogukaalus. Võistlus tõotab põnev tulla, kuna suur ahven (rahvakeeli triibu) võib otsa hakata ka kõige kogenematul alustajal. Voorel asub paisjärve läheduses ka tore külalistemaja.

1.Võistluse koht – Voore paisjärv, Voore küla, Saare vald, Jõgeva maakond

2.Võistlusaeg – pühapäev, 01.03. 2009 kell 10.00 – 14.00

3.Järvejääle võib minna peale avastarti kell 10.00

4.Võisteldakse ühes põhiklassis, arvesse läheb võistluse ajal püütud kolm kõige raskemat ahvenat. Autasustatakse viit paremat.

5.Eraldi autasustatakse kõige raskema ahvena püüdjat.

6.Loosiauhind loositakse kahele osavõtjale peale võistluse lõppu.

7.Osavõtumaks 50.-, millest üle poole läheb loosiauhi-nnaks kahele võistlejale.

8.Võistleja võib kalastada sikuti, kirbuõnge või talvise ujukõngega, kuid püüda võib korraga ühe püügivahendiga.

9.Lubatud on traditsioonilised õngesöödad, keelatud on kasutada eluskalu.

10.Kajaloodi kasutamine keelatud.

11.Võistlustel mitte osalevad kalad palume võimalusel tagasi lasta, tekkinud prügi tuua kaldale selleks kohandatud prügikotti.

12.Kõik võistlejad ja pealtvaatajad on jääl omal vastutusel.

13.Võistlus võib toimuda selleks määratud sektoris.

14.Korraldajal on parema kordamineku ja sõltuvalt ilmaoludest õigus võistluse tingimusi muuta.

15.Registreerimine kaks tun-di enne võistluse algust auto-de parkla kõrval. Paigaldame teejuhised.

16.Loodame kõiki kosutada kuuma kohvi ja teega.

17.Iga võistleja saab võistluse alguses võistluskaardi, millele palume kirjutada loetavalt võistleja nimi ja esitama võistluse lõpus kaalumisel korraldajale, ka kalade puu-dumisel auhindade loosimi-seks.

18.Loodame, et võistluspinge kestab kuni võistluse viimase minutini, kuna SUUR AHVEN  võib otsa lajatada ka viimasel minutil.

 Head kalastamist! Allan Jaakus, tel. 5072182

See kala on juba loodud röövkalaks, kes sööb praktiliselt kõike mis liigub, seega kogemustega kalamees järgib sama põhimõtet – tuleb ületada barjäär huvitatuse ja apaatsuse vahel. Röövkala võib olla pilgeni end täis söönud, kuid kui kohtab atraktiivselt serveeritud just haiglaselt liikuvat saaki, ei ütle ta kunagi täiendavast magustiodust ära. Seevastu vastupidiselt lepiskala võib tundide viisi mingisugust rohelist adru endale sisse vedada sellise järjekindluse-ga, nagu oleks ta võlgu oma esiisadele.

Siit siis väike nõuanne ahvena püüdjatele: liigutage vahetpidamata sööta ja katsuge ta tema nina eest ära tõmmata. Ahven on uskuma-tult kiire ja täpse haarami-sega ning jõuab söödale taht-mise korral väga kiiresti järele.

Vahel paneb mind imes-tama ahvena kavalus kasu-tada ära inimest oma toidu otsingutel. Seda saate ise vajadusel katsetada. Suvel liivase põhjaga ja selge läbi-paistvusega rinnuni vees olles jääge seisma ning trampige jalgu vastu põhja. Viimasest tegevusest lähtudes ajate üles ilmatuma liivasodi ning loo-mulikult arvate, et ka kalad hirmutasite ära, aga oh ei, just vastupidi. Peagi, kui vesi on selginenud, avastate, et põhja peal istuvad kümned ahvenad ning ootavad ja ei karda mitte midagi. Aga miks nad peak-sidki kartma, teie ise ju an-nate neile süüa, nimelt tram-pimisega lööte koos liivaga ülesse tuhandeid liivas peitu-vaid ussikesi ning mida roh-kem te tambite, seda lähemale nad tulevad. Siit ka seos, miks ahvenad kolkimist ja tuuraga toksimist ei karda, seevastu lepiskalad ujuvad kiiresti eemale.

Tihti luusivad ujulate vahe-tus läheduses tuhanded ahve-nad, kuid ujujatele jäävad nad märkamatuks, küll aga imes-tab samas sillal püüdev kala-mees oma saagi rohkuse üle.