Puldre väidab usutluses ülalmainitud lehele, et temal kriibib hinge see, et “/-/ Nimelt soovitakse anda täiendavalt lisaraha Rakvere koerte varjupaigale. Ma ei ole vaeste õnnetute loomade vastane, aga leian, et juba praegusel hetkel on tegevuskulud loomade varjupaigal ebaloomulikult suured.” Ja samas jätkab ärimees oma mure väljendamist edasi: “Samuti ei ole ma rahul mõttega võtta hooldekodudelt raha vähemaks, sest talv on tulemas ja inimestel ees rasked ajad.”

Siinkohal julgen juhtida lugejate tähelepanu tõsiasjale, et Puldre on tegev hooldekodude äris... Selles ei ole midagi taunimisväärset, paraku tekitab see fakt siiski minus teatava umbusu väljendatud mure siirusesse, sest ärihuvid tunduvad siin siiski üsnagi otseselt mängus olevat...

Viisakalt öeldes oskas oma küsimustega teisipäeval hämmingut tekitada ka isamaaliitlasest linna majanduskomisjoni esimees Rainer Miltop, kes majanduskomisjoni istungil tõstatas küsimuse, et “Miks peab koeri kaks korda päevas toitma?”

Tõepoolest, miks? Milleks üldse neid olevusi toita, tapame ära ja probleem lahendatud?... Ma vabandan, kuid Miltopi küsimus just sellised assotsiatsioonid minus tekitas... Loodan, et inimene, kes ka kõigevägemasse usub ei mõtle nii ja lihtalt temast saadi valesti aru... Siiralt loodan...

Minu arvates on ühte patta pandud abi vajavad lemmikloomad ja abi vajavad (vana)inimesed, tüüpiline demagoogiline kompott ja tehakse seda vaid selleks, et hääli valimistel saada... Piinlik peaks, härrased, olema... Piinlik...

Majanduskomisjoni esimees Rainer Miltop ei mõista miks koeri peab kaks korda päevas toitma?!

Ausalt öeldes ikka üsna kummalised küsimused ja küsimuse püstitused. Julgeksin meenutada kohalikele tegevpoliitikutele, et KA KOERAD-KASSID ON ELUSOLENDID ja nad TAHAVAD SÜÜA-JUUA! Ma ei hakka siin mõtteid mõlgutama teemal, et lisaks söögile-joogile vajavad nad ka armastavat peremeest (pererahvast) ja kodusoojust... Ei hakka seepärast, et antud hetkel käib siin kemplemine raha ja häälte ümber...

Helistasin kodanik Miltopile kolmapäeva (09.09.2009) keskpäeva paiku ja palusin selgitust, sest mulle jäi see koerte toitmise küsimuse tõstatamine eelmise päeva õhtu majanduskomisjoni koosolekul, viisakalt öeldes, ebaselgeks...

Miltop tundis huvi, et millest selline Nädalalehe huvi tingitud on ja palus asja selgitada. Püüdsin lühidalt selgitada, kuid peatselt veendusin, et inimene ei ole konkreetsete asjadega üldse kursis. Otsustasin talle selgitada asja üldisemalt... Küsisin Miltopi käest, et kas talle tuli postkasti “Rakvere Teataja”? Miltop teatas, et ei tulnud. Selle peale siis ma teatasin huumoriga, et ehk siis tuleks parteilist kuuluvust vahetada... Mõtlesin seda naljana, et ehk seepärast ei pandudki talle seda lehte, et mees teises erakonnas, kuid... Miltop paraku naljast aru ei saanud ja asus tõsiselt aru pärima, et kas ma esinen ajakirjanikuna või hoopis tegu poliitiliste motiividega... Nüüd ei saanud enam aga mina aru, millest selline valulik reageering tingitud süütu nalja peale... Üldiselt oleks see ehk isegi naljakas, kui poleks...

Kahjuks on võimust võtnud igati ontliku inimese üle – Olev Puldre – samuti populismi ja demagoogitsemise pisik. Puldre heidab ette (linnavalitsusele? kodututele loomadele?), et kodutute loomade eest hoole kandmiseks kulutatakse liialt palju (maksumaksja) raha. Konkreetselt teatab Puldre “Rakvere Teatajas”, et “/-/Ma ei ole vaeste õnnetute loomade vastane, aga leian, et juba praegusel hetkel on tegevuskulud loomade varjupaigal ebaloomulikult suured.”

Väide missugune! Kindlasti jääb selline ütlemine hästi meelde ja kui siia kompoti lisada ka mure abi vajavate inimeste pärast, siis tõotab see valimistel lisahääli. Kas see väide ka õige on, see võib jääda teisejärguliseks küsimuseks.

Käisin kolmapäeva hommikul kodutute loomade varjupaigas ja tutvusin seal erinevate dokumentidega ning püüan siin lugejatele tegeliku olukorda laias-laastus selgitada...

Lühidalt ja veidi ümmardatud numbritega rääkides oli 2008.aastal Rakvere koduloomade varjupaiga kogukulud (palk, elekter, med.teenused, toit, remont, kütus jne) kokku 770 000EEK. Varjupaik teenis ise aga sellest summast tervelt 435 000EEKi! Seega kulus maksumaksja raha varjupaigale vaid 320 000EEK ehk ümmarguselt vaid 26 600EEK kuus... Kas see ikka on “ebaloomulikult suur” kulu??? Mina arvan, et mitte. Julgen arvata, et varjupaika on majandatud väga ratsionaalselt ja siin peaks hoopis kiidusõnu ütlema, mitte “laest võetud” populistlike süüdistusi pilduma...

Samuti tahaksin siin juhtida tähelepanu faktile, et kodutud loomad on tekkinud siiski inimeste ükskõiksusest, seega hakata veeretama taas vastutust elude eest kusagile umbmäärasesse kohta ja umbmäärastele isikutele on üsnagi tülgastav. Samas... üsnagi tüüpiline poliitika Eesti Vabariigis, kus ükski ametnik (volinik) ei vastuta oma tegemiste ja tegemata jätmiste eest... see on aga minu arvates Eesti suurim ja ehk ka ainus probleem...

Eelmise aasta hea ja ratsionaalne majandamine tõi aga Rakvere koduloomade varjupaigale kaasa ootamatud probleemid. Kõlab ehk uskumatuna, kuid Rakvere linnavalitsus on kirjutanud eelarvesse sisse selle, et sel aastal PEAB kodutute loomade varjupaik TEENIMA OMATULU 450 000EEKi! Absurd! Minu arvates küll...

Kui suve algul sellest numbrist kuulsin, siis võtsin seda kui huumorivaldkonda kuuluvat. Eksisin... Tegu reaalse olukorraga, kus linnaisadel tõsi taga...

Antud eelarvesse sisse kirjutatud 450 000EEK on põhjustanud varjupaiga töötajatele parajat peavalu, sest suve alguses selgus ühtäkki, et linnavalitsuse arvates on neil aasta lõpuni alles vaid 7000kr... Pärast tõsisemat kirjavahetust leiti probleemile lahendus ja väidetavalt on kodutute loomade varjupaigal siiski raha tegutsemiseks aasta lõpuni... Väidetavalt, sest jälgides viimastel nädalatel kohalike poliitikute sõnavõtte antud teemal tunnen ma tõsist muret... Hetkel ei hakka lugejaid kogu saagaga koormama, kuid kui probleemid ei lahene, siis tuleb need uuesti teravdatud tähelepanu alla võtta...

Lõpetuseks olgu siiski lisatud, et minule on senini (ja ilmselt jääbki igavesti) arusaamatuks see, et kuidas saab kohustada abi andvat asutust teenima tulu abivajajate pealt?... Kuidas võidakse kellegi õnnetuses (pole vahet, kas inimese või looma) näha hiilgavat teenimisvõimalust? Võimalik, et mul on väärastunud ilmavaade, kuid ma tõesti ei saa sellest aru...

Tahaks loota, et vähemalt inimeste poolt saatuse hoolde jäetud loomad jäetakse poliitlistest kemplustest välja ja Nädalaleht ei pea enam sellelaadsetest probleemidest kirjutama.

***

Nädalaleht esitas Rainer Miltopile alljärgnevad küsimused e-mailile ja palus neile vastata, kuid kahjuks vastust lehe trükki saatmise ajaks toimetusse ei laekunud.

“Tervist!

Peale Teiega toimunud telefonivestlust jäi mulle mulje, et võtsite kõnet kui isiklikku rünnakut vms. Visatud naljast Te kahjuks seetõttu samuti aru ei saanud... Seepärast otsustasin paluda Teilt kirjaliku vastust-selgitust.

* Teisipäeval õhtul toimunud majanduskomisjoni koosolekul viibis peale Teie ja aselinnapea Ain Suurkaev´uga kokku neli inimest, kes olid ülejäänud kaks komisjoniliiget?

* Majanduskomisjonil on 14 liiget, miks eilsel koosolekul vaid 3 osales? Kui kohal vaid 3 14-st, siis kuidas on tegu koosolekul vastu võetud otsuste jne juriidilise kehtivusega? Kas komisjoni tööks on vaja kvoorumit või ei ole?

* Telefonivestluses tunnistasite, et Teie tõstatasite koosolekul küsimuse, et “Miks peab koerte söötmine varjupaigas toimuma kaks korda päevas? Mida töötajad seal täpselt teevad ja miks on neid nii palju? Palun selgitage oma küsimuse - 1x päevas koera toitmise osas - tagapõhja? Palun selgitage Nädalalehe lugejatele seda, et kuidas Te kujutate 1x päevas koerte toitmist varjupaigas ette? Kuidas saab olema loomadele tagatud lisaks toidule ka vajalik joogivesi?

Küsimused on esitatud seoses homme ilmuva lehelooga. PALUN Teil saata omapoolsed selgitused-vastused antud küsimustele Nädalalehele TÄNA enne kella 17-st.

Vastuseid ootame e-posti: imre@vnl.ee

Vabandan tekitatud tüli pärast,

lugupidamisega

Imre Termonen
Nädalaleht
vastutav väljaandja”


***

Vastuseks Nädalalehe kirjale püüan selgitada koerte ja kasside pidamise nõudeid ja loomade heaolust lähtuvaid toiminguid varjupaigas (ja mujal) peetavate loomade kohta.