Lihula ausamba mahavõtmisele eelnes välisministeeriumi analüüs, mille kohaselt
oleks Eesti võinud saada külge natsismi toetava sildi ning jääda mõningasse
isolatsiooni.
Eestil õnnestus kuni eelmise nädalani lääneriikide etteheiteid vältida tänu
sellele, et viimased uskusid peaminister Juhan Partsi lubadust tegelda
aktiivselt probleemi lahendamisega, kirjutab Eesti Päevaleht.
Parts teatas reedel ametlikult, et ausamba eemaldamise tingis välisriikide
surve, mainides Ameerika Ühendriike ja Euroopa Liidu riike.
Avalikult ründas Eestit ausamba pärast vaid Moskva. Venemaa
informatsiooniministeerium tegi 23. augustil avalduse, milles taunis samba
püstitamist ning pidas seda häbistavaks kõigi natsismiohvrite suhtes üle
maailma.
Ajalehe andmetel sai Eesti saadik Washingtonis Jüri Luik kolm tungivat nõuet
mälestusmärk kiiresti maha võtta.
Väidetavalt hoiatasid Luike telefoni teel nii USA asevälisministri Marc
Grossmani abi kui ka president Bushi eriabi Euroopa küsimustes Daniel Fried.
Neid sundis selleks Ameerikas mõjukate juudiorganisatsioonide surve.
Lisaks saatis Lihula ausamba teemal Luigele kriitilise pöördumise Washingtoni
mõjukas juudiorganisatsioon Anti-Defamation League.
Eelmisel nädalal vastas välisministeerium eitavalt BNS-i küsimusele, kas USA
on Lihula ausambaga seoses Luigega ühendust võtnud.
Ausamba negatiivset tähendust märkis Partsile eelmisel kolmapäeval ka USA
värske suursaadik Eestis Aldona Wos.
Ajalehe väitel kartis välisministeerium, et Iisrael teeb ametliku avalduse
rahvusvahelisele üldsusele ja noodi Eesti välisministeeriumile SS-sümbolite
avaliku kasutamise pärast.
Mitteametlikult hoiatas Eestit selle eest juba augusti lõpul Iisraeli
suursaadik Shemi Tzur.
Välisministeeriumi analüüsi kohaselt oleks esimesena hakanud Eestit
kritiseerima Euroopa Liidu eesistuja Holland, seejärel oleks Venemaa tõstatanud
teema 13. septembril Brüsselis OSCE konverentsil, mille üks teemasid on võitlus
antisemitismi vastu.
Ka kavatseb Venemaa septembri lõpul New Yorgis algaval ÜRO peaassambleel
kindlasti üles võtta natsimeelsuse leviku ning poolkohustuslikus korras ka
venekeelsete elanike olukorra Eestis ja Lätis.
Analüüsi kohaselt oleks järjest tugevamat survet USA valitsusele ja
parlamendile hakanud avaldama juudiorganisatsioonid, kes on USA
presidendikandidaatide ja kongresmenide olulised rahastajad. Maailmas oleks
tsiteeritud USA kongresmenide avaldusi, et Eestis pole demokraatiaga kõik korras
jne.
Välisministeeriumi hoiatas oma analüüsis valitsust, et sügisel oleks Eesti
kaotanud nii USA ning selle kaudu ka NATO kui ka Euroopa Liidu toetuse. BNS
