| Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas. |
|
Noored teadlased ja keskkonnakaitsjad soovivad Paluküla hiiemäel rohelist tervisesporti
|
Täna, teisipäeval, 30. novembril lähetas grupp noori teadlasi ja
keskkonnakaitsjaid Raplamaa Omavalitsuste Liidule ja Rapla Maavalitsusele
Paluküla puhke- ja spordikeskuse asjus pöördumise, milles kutsutakse
omavalitsusametnikke üles koostööle Kõnnumaa maastikukaitseala pärandmaastiku
kaitsmisel. Avalduses öeldakse, et edaspidi tuleks Paluküla spordi- ja
puhkekeskuse kavandamisel keskenduda tervisesportlaste ja loodusturistide
vajadustele ning pärandmaastiku säilitamisele.
Avalduses toetutakse Eesti
tunnustatud folkloristide ja arheoloogide eksperthinnangutele, mis välistavad
suusatõstukite, lumekahurite, staadionite jt tippspordirajatiste ehitamise
maastikukaitsealal asuva ajaloolise hiiemäe nõlvale ja kõrvale. Samuti
avaldatakse kahetsust, et Kultuuriministeeriumi regionaalsete
tervisespordikeskuste programmist saadud vahendeid plaanitakse kasutada
tippspordivõimaluste väljaarendamiseks.
Eelmisel neljapäeval tegi
Raplamaa Omavalitsuste Liit ja Rapla Maavalitsus ühisavalduse, milles toetas
tippspordile orienteeritud keskuse ehitamist Paluküla
hiiemäele.
Neljapäeval, 2. detsembril koguneb Kehtna Vallavolikogu
vaidekomisjon, mis hakkab arutama puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringule
esitatud vaideid. Komisjon peab otsuse langetama 10.
detsembriks.
Lisateavet:
Paluküla sündmuste kroonika jt
materjale:
http://www.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=726&keel=eesti
http://maavald.ee/maausk.html?op=rubriik&rubriik=45
Lisa:
Noorte teadlaste ja keskkonnakaitsjate avalik pöördumine Rapla maavanema, Kehtna
Vallavolikogu, Raplamaa Omavalitsuste Liidu ja Raplamaa elanike
poole
Lähem teave:
Jüri Metssalu, tel 53 405 189
Liis Keerberg,
tel 52 08 967
Teate koostas
Liis Keerberg
Eesti Roheline
Liikumine
**************************************************************
Tervisesport,
keskkonnakaitse ja pärimus on Paluküla võtmesõnad
Noorte teadlaste ja
keskkonnakaitsjate avalik pöördumine Rapla maavanema, Kehtna Vallavolikogu,
Raplamaa Omavalitsuste Liidu ja Raplamaa elanike poole
On rõõmustav, et
16. novembril moodustati Kehtna Vallavolikogus Paluküla problemaatika
vaagimiseks erikomisjon ja pakuti välja kompromissettepanek luua hiiemäe
jalamile loodusmaja, mida kasutaksid teiste hulgas ka sportijad. Pärimusmaastiku
kaitsjad on selgelt selle poolt, et Palukülas arendataks tervisesporti. Selle
juures on võimalik hoida kaitseala loodust ja pärimusmaastikku.
Tänaseks
on aga ilmunud Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) süüdistav pöördumine. Hiiemäe
kaitsjate teravdatud tähelepanu on ROLi pöördumises pälvinud asjaolu, et
rahvaluuleteateid, küsimust kultuurkihi olemasolust ning Eesti kõige
professionaalsemal tasandil kirjutatud eksperthinnanguid käsitletakse kõrvalist
tähendust omavate formaalsete faktidena. Seesugune lähenemine tekitab õigustatud
küsimuse pöördumisele allakirjutanute võimest langetada kõnealuses asjas kõiki
asjaolusid arvestavaid adekvaatseid otsuseid.
Meid kurvastab, et Raplamaa
valitsejad ei väärtusta oma kodukandi pärandkultuuri isegi siis, kui eksperdid
sellele tähelepanu juhivad. Seetõttu peame veelkord vajalikuks oma seisukohti
selgitada. Miks me ei ole nõus, nii nagu omavalitsuste avalduses lubatud,
rahvusvahelistele nõuetele vastava tippspordikeskuse väljaarendamisega
maastikukaitseala südames? Sellele on kolm olulisemat põhjendust:
1.
Tervisesporti saab arendada looduslähedaselt
Kehtna vallavalitsus on
saanud kultuuriministeeriumi regionaalsete tervisespordikeskuste programmist
raha, et rajada tervisespordikeskus. ROLi avalduses räägitakse aga selgelt
planeeritava keskuse orienteeritusest tippspordile. Tippspordisuunitlusest annab
aimu kogu detailplaneering, kus on muu hulgas ette nähtud mastaapne
kohtunikemaja. Miks on tervisespordi jaoks tarvis suurt
kohtunikemaja?
Nagu kinnitavad ka professionaalsed arstid Rein Jalak ja
Gunnar Männik (“Argipäev” Vikerraadios, 23.11.), pole tervisespordi arendamiseks
sugugi vaja mastaapseid rajatisi. Tervisesporti saab arendada ka ilma
spetsiaalse suusastaadioni, mäetõstukite, kunstlumekahurite, laskeplatsi ning
tennise- ja jalgpalliväljakuteta, mis hävitavad mäe miljööväärtuse ning
ohustavad kaitseala liike ning nende elupaiku. Lisaks sellele on
tippspordirajatiste rahastamine tervisespordi edendamise riiklikust programmist
meie seisukohalt vastuolus programmi eesmärkidega.
Suusatajate ja
kelgutajate liikumist mäel on võimalik suunata ilma mäetõstukita ning jalgpalli,
tennise ja teiste suuri rajatisi nõudvate spordialade harrastamine ja võimaluste
väljaarendamine ei pea toimuma tingimata maastikukaitsealal, vaid peaks jätkuma
asulates, kus on olemas selleks vajalik infrastruktuur (näiteks Kaereperes ja
Kehtnas).
2. Planeeritav tegevus ei vasta
kaitse-eeskirjale
Praegune detailplaneering on teravas vastuolus
üldtunnustatud looduskaitse põhimõtetega ja Kõnnumaa maastikukaitseala
kaitse-eeskirjaga. Arendaja on esitanud taotluse kaitse-eeskirja muutmiseks,
kuid taotluse rahuldamisel muutuks maastikukaitseala tervikilme täielikult.
Looduskaitse seisukohalt on ülimalt taunitav, et kaitse-eeskirja kavatsetakse
muuta detailplaneeringu järgi, mitte vastupidi. See oleks ohtlik pretsedent, mis
kaude seaks ohtu kõik teised kaitsealad üle Eesti.
Kõnnumaa
maastikukaitseala on Raplamaa kõige suurem maastikukaitseala ja seega maakonna
keskkonnakaitse visiitkaart. Kõnnumaa südames asuvad Paluküla hiiemägi ja teised
pärimuspaigad. Ulatusliku tippspordile orienteeritud spordikeskuse rajamisega
kaitseala väljapaistvaimasse ning pärimuserikkasse kohta rikutaks tegelikult
kogu kaitseala ilme ja määritaks jäädavalt ning pöördumatult Raplamaa
keskkonnakaitse visiitkaart.
Leiame, et planeeritavad tegevused peavad
lähtuma kaitse-eeskirjast ja mitte vastupidi. Ainult nõnda on tagatud
maastikukaitseala perspektiivikus.
3. Pärimusmaastiku väärtust ei saa
mõõta ainult kultuurkihi olemasolu põhjal
Paluküla kujutab endast
omapärast tervikut - pärimuseküllast kultuurmaastikku keset rabasid. Selle
maastiku väärtuslikkust ei saa hinnata üksnes kultuurkihi olemasolu alusel.
Tähelepanu tuleb pöörata paiga üldkultuurilisele tähendusele ning arvesse võtta
pärandmaastiku kaitse võimalusi üldisemalt. Tänaseks on Kultuuriministeeriumi ja
Keskkonnaministeeriumi koostöös loomisel hiite kaitse programm, mis on
teedrajavaks Euroopa kontekstis ainulaadsete pärimuspaikade kaitse tänapäevasel
korraldamisel ka riiklikul tasandil.
Reevimäeks nimetatud osa lahutamine
terviklikust hiiemäest on pärimusmaastikku meelevaldne
tükeldamine.
Oluline on märkida, et praegune muinsuskaitseline olukord
Paluküla hiiemäel, kus kaitse alla võeti vaid mäe tipp (nn Hiiemäe osa) ning
välja jäi mägi tervikuna, tuleneb sellest, et muinsuskaitsekontseptsioon on
vananenud ega arvesta võimalusega, et paika ei muuda väärtuslikuks üksnes
kultuurkihi olemasolu, vaid laiem kultuurilooline kontekst. Muinsuskaitse
põhimõtete avardamise vajadust näevad paljud arheoloogid ja folkloristid. See,
et Palukülas võeti kaitse alla vaid üks mäenukk, muutes detailplaneeringu
muinsuskaitse seisukohast võimalikumaks, johtus vaid üksikute ametnike tahtest,
kajastamata paljude arheoloogide ja muude teadlaste arvamust.
Eesti
juhtivate folkloristide Mall Hiiemäe, Ergo-Hart Västriku ja Mari-Ann Remmeli
ning Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti juhataja Heiki Valgu kirjutatud
eksperthinnangud kinnitavad, et Paluküla hiiemägi on terviklik ja hoidmist väärt
pärimusmaastik. Nende ühene seisukoht on, et tegemist on laiema pärimusliku
ruumiga, mille jagamine Reevi- ja Hiiemäeks on üksnes märk pärimuse
variatiivsusest ega anna alust terviku lõhkumiseks.
Ükski pärimustekst ei
kõnele Reevimäest (reev - rannikumurdes ‘äär, serv’) kui hiiemäe vähem
väärtuslikust osast. Teadaolevad arhiivi jõudnud pärimustekstid pole kaugeltki
“üksikud” (nagu väidetakse ROLi avalduses), vaid osa suuremast mõttelisest
tervikust, edastades üldisi hoiakuid. Mujalgi Euroopas on hakatud mõistma, et
muististe puhul on pärimus sama kaalukas ja väärtuslik allikmaterjal kui leiud.
Vanadele kohanimedele tuginev variatiivne, kombeid ja uskumusi vahendav pärimus
on aidanud koha tähtsust meeles pidada, seda pole niisama ajaviiteks välja
mõeldud. Kohapärimus on paljude paikade puhul toiminud ökoloogilist tasakaalu
ning traditsioonilist maastikku kaitsva süsteemina.
Me loodame, et
Paluküla hiiemäe arendajad mõistavad, kuivõrd olulise ning keeruka juhtumiga on
tegu ja võtavad tervikliku ja asjatundliku otsuse tegemiseks piisavalt aega.
Rõhutame veelkord, et hiiemäge ja Kõnnumaa maastikukaitseala tuleb ka meie
arvates arendada. Et aga tervisespordi edendamisel säilitataks pärimuslikke ja
looduslikke väärtusi, tuleks seda teha läbimõeldumalt ja võimalikult
looduslähedaselt.
Meie ettepanekud selleks on järgmised:
* Rajada
koostöös keskkonnateenistusega ökoehituse põhimõttel maastikukaitseala keskus,
kus saab viia läbi loodusharidusprojekte ning samas tagada mäe ja kaitseala
külastajatele nende esmavajaduste rahuldamise võimalused (pesemine, saun,
toitlustus, majutus).
* Ehitada üles vanad talukompleksid, kus saaks
korraldada ala külastajate majutust, väiksemamastaabilist konverentsiturismi ja
pärimuskultuuriga seotud üritusi (laulu-ja tantsupäevad, käsitöö- ja
kunstilaagrid), samuti tervisespordina joogatrenne ja teisi paiga positiivset
aurat maksimaalselt kasutada võimaldavate spordialade treeninguid.
* Luua
tingimused aastaringseks ökoturismiks - ratsutamiseks, telkimiseks,
kelgutamiseks, suusatamiseks, piknikute pidamiseks, matkamiseks, loodushariduse
edendamiseks.
* Tagada sportijate turvalisus, milleks ei ole tingimata
tarvis mäetõstukit, suuremate rahvaürituste ajal koordineerida inimeste
liikumist mäel, milleks leidub kindlasti vabatahtlikke ka meie endi
hulgas.
* Sõlmida kokkulepped kohalike inimestega ühtse peremajutus- ja
toitlustussüsteemi loomiseks.
* Loobuda keskuse rajamisel pinnasetöödest,
mäetõstukitest ning suurtest spordirajatistest.
Pikemas perspektiivis
näeme, et Paluküla kujuneks kogu Rapla maakonna keskkonnakaitse ja
loodushariduse keskuseks, kus tehtaks ka teadustööd ning harrastataks
tervisesporti. Siinjuures on pärimuskultuuri osa otsustav, sest see seob ühtseks
kompleksiks kõik erinevad käsitlusviisid. Palukülas tuleks loodushariduse,
ökoturismi ja tervisespordi kaudu pakkuda maakonna inimestele nii keha kui ka
vaimu arendamise võimalusi, mis oleks seotud pärimuskultuuriga ja tugevdaks
maakonna identiteeti.
Loodame väga, et Raplamaa arendajad ei astu enne
pärandmaastiku kaitsepõhimõtete seadustamist lühinägelikke samme, mis hävitaksid
mitte üksnes maakonna, vaid kogu Eesti ühe omanäolisema ning ilusama
pärimuspaiga.
Loodame, et Paluküla hiiemäe problemaatika leiab väärika
lahenduse, mis tutvustab Raplamaad kui paikkonda, mis oma looduslähedase ja
traditsioone väärtustava arendustegevusega on eeskujuks tervele
Eestile.
Jüri Metssalu, Raplamaa kohapärimuse projekti juht
Lembi
Sepp, TÜ ajaloo magistrant
Ats Janno, TTÜ üliõpilane
Heikki Viiart, TÜ
geograafia üliõpilane
Andres Lääne, noorsootöötaja
Marleen Nõmmela, TÜ
ajaloo üliõpilane
Piret Vaindlo, bioloog
Mihkel Metslaid,
etnoloog
Villem Normak, TÜ ajaloo üliõpilane
Katrin Valk, TÜ rahvaluule
üliõpilane
Taavi Tatsi, ajaloolane
Priit Lätti, arheoloog
Mihkel Soon,
ökoloog
Oliver Parrest, botaanik
Liis Keerberg, Eesti Rohelise Liikumise
jurist
Valdo Valper, TÜ rahvaluule üliõpilane
Kristiina Johanson,
arheoloog
Tõnno Jonuks, arheoloog
Ott Heinapuu, semiootik
Martti Veldi,
arheoloog
Kaarel Vanamölder, TÜ ajaloo magistrant
|
|
30 November 2004
|
|
|
| |
| |
| |
 |
|
|
