Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
Veskimägi tutvustas kohalike valimiste programmi

Pressiteade
10. septembril 2005

Veskimägi tutvustas kohalike valimiste programmi

Res Publica esimees Taavi Veskimägi tutvustas täna Tallinnas toimunud
saadikukogul erakonna põhiteese eelseisvateks kohalike omavalitsuste
valimisteks.

Res Publica lähtub 2005. aasta kohalikel valimistel põhimõttest, et
kohalikud inimesed ise on kõige pädevamad oma valla või linna vajadusi ja
võimalusi hindama. "Oleme seda meelt, et kohalikel valimistel tuleb tegelda
koduste asjadega - otsida vastuseid neile probleemidele, mille lahendamisel
oleks kõigil oma kodus ja kodukandis parem elada. Lähtume oma parempoolse
poliitika põhimõtetest - aususest, asjatundlikkusest, tulevikkusuunatusest -
et meie kõigi elukeskkond saaks kaunimaks, turvalisemaks ja kodusemaks,"
sõnas Veskimägi.

Taavi Veskimägi poolt laupäeval esitletud kümne olulisema valimisteema seas
on koolide kordategemine, arengumaa üle otsustamise andmine omavalitsuste
pädevusse, laste kasvuraha rakendamine, kohalike teede investeeringute
suurendamine ning tasuta internetikasutamise võimaluste laiendamine. Samuti
toetab
Res Publica omavalitsuste koostööd ning peab õigeks maakondlike
avalik-õiguslike omavalitsusliitude loomist ja kodanike senisest suuremat
kaasamist valdade-linnade juhtimisse.

Kodusemad vallad ja linnad - Res Publica kümme teesi kohalikeks valimisteks:

1. Kohaliku elu arendamiseks vajalik maa omavalitsustele
2. Laste kasvuraha
3. Kodanike kaasamine valla-linna juhtimisse
4. Ettevalmistatud alade loomine elamu- ja tööstusinvesteeringuteks
5. Tasuta internet
6. Koolid korda
7. Ühinemine läbi koostöö
8. Otsustusõigus kohtadele
9. Kohalikud teed korda
10. Koolitoetus omavalitsuselt

Valimisprogramm on täies mahus lisatud allpool ning on ka kättesaadav
erakonna kodulehel aadressil: http://www.respublica.ee/?id=9590

Siim Männik
RP meedianõunik
5182962

------------------------------------------------

Res Publica teesid kohalike omavalitsuste valimisteks
16. oktoobril 2005

KODUSEMAD VALLAD JA LINNAD

Kohalikel valimistel tuleb lahendada kohaliku ellu korraldamisega seonduvaid
probleeme ja seada eesmärke oma kodukoha arengule. Res Publica lähtub 2005.
aasta kohalikel valimistel põhimõttest, et kohalikud inimesed ise on kõige
pädevamad oma valla või linna vajadusi ja võimalusi hindama. Seepärast me ei
koosta ka ühtset mahukat programmi. Res Publica ei kavatse üleriigilise
poliitika küsimusi hakata nendel kohalikel valimistel lahendama. Küll aga
toetame kõigi meie liikmete ja nende mõttekaaslaste püüdlusi muuta oma
kodukoha areng kiiremaks ja kodu-ümbrus kaunimaks ning kaasaegsemaks.

President Lennart Meri on öelnud: ”Tugev perekond hoiab oma kodu mitte
sellepärast, et kodu on nii- ja niipalju maksma läinud, vaid sellepärast, et
ta teab kui palju tööd on ühte või teise seina pandud, kui palju vaeva on
põõsa istutamisel, puu istutamisel nähtud. Kui palju muru tahab kastmist,
enne kui ta juured alla võtab. Kui palju tuleb rohida selleks, et lillel
oleks ruumi õitseda ja hingata. Ja see käib ju kogu riigi kohta. Ega riik ei
olegi midagi muud kui suur viinamarjakobar Eesti kodusid. Kui me hoiame
puhtana Eesti kodu, siis me hoiame puhtana ka Eesti riigi. Ja ma mõtlen seda
praegu ka kõige üldisemalt. Me hoiame ta puhtana korruptsioonist ja
laiskusest ja harjumusest lükata kõik toimetamised homse varna.”

Kohalikel valimistel tuleb tegelda just nende probleemidega, mille
lahendamisel oleks kõigil oma kodus parem elada. Lähtuvalt meie parempoolse
poliitika põhimõtetest – ausus, asjatundlikkus, hoolivus, modernsus,
tulevikkusuunatus – esitame 10 poliitilist seisukohta, mis peaksid andma
ühendava seose kõigile 1744 inimesele, kes kandideerivad Res Publica
nimekirjades. Tahame neid põhimõtteid viia ellu, et meie kodud oleksid
kaunimad, turvalisemad ja kodusemad. Et kodus oleks parem elada. Igal pool
Eestis.

Lisaks 10 teesile on siin toodud lisa erinevast mõtetest, mida Res Publica
inimesed üle Eesti plaanivad rakendada.


1. Kohaliku elu arendamiseks vajalik maa omavalitsustele
Tihti on kõige suuremaks kohaliku elu arendamise takistuseks arengumaa
puudus valdades-linnades, olgu elamu- või tööstuspiirkondade rajamiseks. Res
Publica eesmärk on maa üle otsustamine anda kohalike omavalitsuste
pädevusse, et omavalitsustel endil oleks võimalik teha senisest enam oma
piirkonna arendamisel ja parema elukeskkonna loomisel.


2. Laste kasvuraha
Koolieelne lastehoid on praegu korraldatud väga ebavõrdsel viisil ega ole
kõigile kättesaadav. Lastehoidu saaks rahastada koolisüsteemis kasutusel
oleva pearaha põhimõttel: omavalitsus näeb igale lapsele ette kindla summa,
mida vanem võib kasutada omal äranägemisel kas munitsipaal- või eralasteaias
tasumiseks. Või otsustab ta, et maksab hoopis lapsehoidjale või hoiab ise
ning maksab lapse huviringide eest. Nii annaksime otsustamise lapsevanema
kätte ning tagaksime võrdse kohtlemise. Koolieeliku kasvuraha suurus sõltub
iga omavalitsuse eelarvelistest võimalustest. Tallinnas viib Res Publica
kasvuraha sisse alates 1. jaanuarist 2006 ja see kasvab igal aastal 10%.

3. Kodanike kaasamine valla-linna juhtimisse
Res Publica tahab kaasata kodanikke enam valdade-linnade juhtimisse. Selleks
peame oluliseks moodustada vallavolikogude juurde hääleõigusega külavanemate
nõukogud. Peame oluliseks ka eakate ja noorte nõukodade asutamist kohalike
volikogude juurde.

4. Ettevalmistatud alade loomine elamu- ja tööstusinvesteeringuteks
Töökohad tulevad kergemini sinna, kuhu neil on lihtne maanduda, olgu siis
tehnoparki, kontorihoonesse või kasutusvalmis kommunikatsioonidega platsile.
Paljud omavalitsused teevad tööd, et elamute või tööstushoonete rajamiseks
oleks head eeltingimused olemas. Paljudes kohtades see veel aga nii ei ole.
Res Publica arvates on soodsate tingimuste loomine läbi planeeringute ja
infrastruktuuride rajamise omavalitsuste ülesanne.

5. Tasuta internet
Ligipääs internetile on muutumas kõige tähtsamaks hariduslikuks ja
tööalaseks konkurentsieeliseks ja samas ka peamisi haridusliku kihistumise
faktoreid. Nii on Interneti kui inimõiguseks muutunud ühenduse kõigile
kättesaadavaks tegemine riigi ja omavalitsuse kohustus. Omavalitsus peab
soodustama avalike internetipunktide loomist ja tasuta traadita interneti
levialade laienemist, alustades koolidest.

6. Koolid korda
Eestis on olemas vahendid, et paari aasta jooksul teha korda kõik
jätkusuutlikud Eesti üldhariduskoolid, koheldes kõiki omavalitsusi ühtedel
alustel. Res Publica kaotas valitsuses olles poliitiliste katuserahade
jaotamise ja viis 240 miljoni krooni kapitalikomponendi kaudu
omavalitsustele mineva õpilaste pearaha sisse. Et teha kõik koolid korda,
tuleb kapitalikulu komponenti pearahas suurendada ja kiiremas korras
rakendada väikekoolide puhul pearahale lisanduv baasraha, et väikekoolid
saaksid kindluse tuleviku suhtes. Selle saavutamiseks seisame selle eest, et
2005. aasta lisaeelarvega suunataks täiendavalt 240 miljonit krooni
kapitalikuludeks õpilase pearahasse. Oleme vastu tänase koalitsiooni
plaanidele minna tagasi poliitilise katuserahade jagamise mudeli juurde.

7. Ühinemine läbi koostöö
Res Publica toetab omavalitsuste senisest tihedamat koostööd. Üheskoos on
võimalik jagada ülesandeid naabervaldadega, mis ühelt poolt võimaldab
hoida valla raha kokku, teisalt aga saada tänu paremale palgale tööle
kõrgema kvalifikatsiooniga inimesi. Näiteks üks korralik maanõunik suudaks
edukalt teenindada mitut väikevalda.
Omavalitsuste liitumine peab toimuma loomulikul teel läbi omavalitsuste
tiheneva koostöö. Res Publica peab õigeks maakondlike avalik-õiguslike
omavalitsusliitude loomist, mis annavad õigusliku raamistiku omavalitsuste
koostööle ning teenuste jagamisele.

8. Otsustusõigus kohtadele
Res Publica seisab selle eest, et üha rohkem vahendeid ja õigusi koos
ülesannete ja kohustustega delegeeritaks riigi tasandilt omavalitsuste
pädevusse. Meie maailmavaatest lähtuvalt peab otsustuspädevus riigis ja
ühiskonnas olema seal, kus sellega kõige mõistlikumalt ümber käiakse. Mida
lähemale kodanikule otsustamine on võimalik viia, seda otstarbekamalt seda
õigust osatakse kasutada.

9. Kohalikud teed korda
Kohalike teede seisukord määrab paljuski piirkonna elukvaliteedi. Seepärast
on oluline, et kõik olulisemad teed oleksid aastaringselt korras. 1.
jaanuarist 2006 tuleks 10% riigile laekuvast kütuseaktsiisist suunata
kohalikesse teedesse. Tugi- ja kõrvalmaanteed aga vajavad eraldi
rekonstrueerimisprogrammi. Just nende teede olukord on regionaalse arengu
võti. Korralik teedevõrk annab võimaluse liikuda turvaliselt tööle ka oma
kodukülast või -alevist kaugemale.

10. Koolitoetus omavalitsuselt
Res Publica hoolib neist, kes ei tule enda ja oma laste tuleviku
kindlustamisega ise toime. Et vältida hariduslikku kihistumist, peame
õigeks, et kehvemal majanduslikul järjel perede lastele tagataks riigi ja
omavalitsuse koostöös tasuta koolilõuna ja töövihikud ning toetus muude
koolitarvete ostmiseks.








Lisa

Juhtimine


1. Meie kant piirkonna arengukeskuseks
Omavalitsusjuhid peavad julgema seada eesmärke ka aastakümneks. Selleks
tuleks teha koostööd ettevõtjate ja kõigi ärksate inimestega. Kaugsihid ei
tohi aga irduda tegelikkusest, vaid vajavad lahtiseletamist konkreetse
tegevuskava kaudu.

2. Maakondlik arengukava
Vaatame oma valla või linna probleeme ja arenguteid maakonna ning
naabervaldade arengukavade kontekstis. Nii väldime kolklust ning leiame uusi
võimalusi ja koostöökohti. Vajadusel algatame arutelu maakonna arengukava
muutmiseks, kui see on ebarealistlik või valla ja linna tegelikke
arengueeldusi mittearvestav.

3. Maakonna ja keskuse profiil
Kirjeldame oma piirkonna profiili, mis tagab eristumise ja konkurentsivõime
(suvituslinn, tööstusasula, sooturismi piirkond vms). Sellel profiilil peaks
põhinema kogu edasine areng. Peame tähtsaks korraldada omavalitsustes avatud
arengufoorume, et arutada koos asjatundjate ja elanikega võimalusi ja riske.


4. Konkurentsieelise leidmine
Iga omavalitsus vajab selget konkurentsieelist, mille väljaarendamisele
suunatakse jõupingutused järjekindlalt ja pikema aja jooksul. Hea, kui see
oleks seotud maakonna ja/või keskuse eripäraga. Sellise eelise nimel töö
tegemine on üks reaalseid samme, kuidas omavalitsus suudab muuta valda ja
linna elanikke jõukamaks.

5. Omavalitsuse arengukavast lähtuv planeerimine
Rahvaga läbiräägitud arengukava peaks olema valla juhtimise tegelik
pikaajaline alus.

6. Viidad ja kaardid
Peame oluliseks, et kõigis omavalitsustes oleks olemas vajalikud viidad ja
asumite kaardid.

7. Omavalitsus kui teeninduspunkt
Kohalik omavalitsus ei pea tähendama majatäit ametnikke. Vallal peab olema
poliitiline juhtkond, kes teeb põhimõttelisi otsuseid. Jooksvat haldamist
saab jagada teiste omavalitsustega. Kodanik ei vaja mitte elukaugeid
ametnikke, vaid klienditeenindusele orienteeritust. Ametnik peab olema
sõbralik ja asjalik teenindaja, kes tema probleemi ära kuulab ja oskab
paindlikult lahendusi pakkuda.

8. Hea ühendus keskusega
Inimeste kolimine maalt keskustesse on suundumus, mida tagasi pöörata ei
õnnestu. See muudab ääremaade infrastruktuuri investeerimise üha
keerulisemaks ja kallimaks. Seevastu tänapäeva teed on head ja autod kiired.
Igas külas ei saa olema kino ja ujulat, kuid iga külaelanik peaks pääsema
mugavalt linna kinno ja ujuma. Abiks on ühistranspordi korraldamine koostöös
teiste lähikonna omavalitsustega, väikebusside rakendamine; miks mitte ka
valla transpordiraha jagamine nendega, kes omakülamehe oma auto peale
võtavad.

9. Eurorahade leidmine
Omavalitsused peavad olema aktiivsed europrojektide ettevalmistamisel ja
õigeaegsel elluviimisel. Omavalitsus peab olema ka nõustajaks ühendustele ja
ettevõtetele europrojektide ideede pakkumisel.

10. Delegeerimine kodanikuühendustele
Omavalitsus peab tagama hulga avalikke teenuseid, ent ta ei pea neid kõiki
tingimata ise osutama. Meie ilmavaate kohaselt peavad inimesed saama ise oma
elu korraldada, järelikult on õige, kui teenuste osutamine delegeeritakse
kodanikuühendustele. Näiteks Paide vald delegeeris kultuurimajade pidamise
seltsingutele, misjärel inimesed, selle asemel, et vallas nõudmas käia,
asusid aktiivselt ise oma vaba aega sisustama. Ka mängutubade, lasteaedade,
huvikoolide, vanurite päevakeskuste, avahoolduse ning isegi koolide
pidamisega saavad kodanikuühendused suurepäraselt hakkama.

11. Külakogukonnad otsustavad ise
Iga küla või linna-asumi elanikud peavad saama osaleda oma kodukandi asjade
otsustamisel, eriti mis puudutab maakasutust ja planeeringuid. Osalemine ei
peaks sõltuma omavalitsuse suvast, vaid olema sisse kirjutatud ametlikesse
protseduuridesse. Soosida tuleb külavanema institutsiooni ja kohalike
külaseltside teket.

12. Omavalitsus kui teenindaja
Peame tähtsaks, et omavalitsusametnikud teenindaksid vajadusel inimesi
teeninduspunktides väljaspool kontorit, kui need on hõlpsamini
ligipääsetavad.

13. Kõik on avalik
Kogu valitsemise protsess peab olema avalik. Iga elanik peab saama tutvuda
kavatsuste ja eelnõudega, nägema eelarvet ja selle täitmist. Interneti kaudu
on seda lihtne korraldada.



Majandus ja heaolu


14. Ettevõtluse alustamine lihtsamaks
Tegevuslubade väljaandmise protseduur olgu lühike ja konkreetne, asjad
lahenegu mõne päevaga. Omavalitsuse arendusnõuniku või ettevõtlusosakonna
töö mõõduks on töökohtade teke ja piir¬konna jõukuse kasv – keskenduma ei
pea mitte munitsipaalettevõtetele, vaid sellele, et eraalgatust tekiks
rohkem.

15. Infrastruktuur kui regionaalpoliitika eeldus
Regionaalpoliitika ei tähenda mitte põllutoetusi, vaid töökohti ja
infrastruktuuri. Ettevõtted tulevad sinna, kus on olemas teed, vesi,
elekter, sideühendused. Aga ka pereeluks ning vaba aja veetmiseks vajalik –
head koolid-lasteaiad, poed, kultuur ja sport, loodus ja haljastus. Seda
kõike tuleb kavandada üheskoos ja pikaajaliselt.

16. Asumite terviklik planeerimine
Asum pole mitte üksnes majad ja tänavad, vaid elulaad. Terviklik, vaikne,
aktiivse pereinimese elulaadi toetav asum on suur eelis tööjõu
ligimeelitamiseks.

17. Kodutunde loomine
Inimesed tunnevad end hästi ja turvaliselt, kui nad on sõbraliku kogukonna
liikmed. Seda aitavad saavutada külaliikumised ja kodukandiseltsid, elanike
ühisüritused, ühise asja ajamine. Aga ka füüsiline keskkond võib teha
elamise kodusemaks: näiteks haljastus maksab suhteliselt vähe, ent lisab
tublisti elukvaliteeti.

18. Võrdne kohtlemine, selged ja lihtsad reeglid
Kõik ettevõtjad olgu kohaliku võimu silmis võrdsed. Tähtis on, et piirkonda
tuleks tööd ja raha, sõltumata sellest, kas ettevõtja on „oma” või tuleb
mujalt. Planeeringute, maakasutuse, avalike teenuste, tegevuslubade jne
reeglid olgu selged, lihtsad ja avalikud. Kodanik peab saama ametniku otsust
või tegevusetust operatiivselt vaidlustada.

19. Piirkonna eristumise ja kvaliteedimärgi loomine
Ettevõtja tuleb kergemini kohta, mis seostub emotsionaalselt millegi
positiivsega. Niisuguse kohaliku eristava „legendi” loomine võiks olla
omavalitsuse tähtsamaid ülesandeid.

20. Kaugtöö toetamine
Üha enamatel erialadel on võimalik töötada kodus, arvuti vahendusel. See
võib mingil määral leevendada tööhõivemuresid eriti kaugemates külades,
teisalt aga anda ettevõtjale hoopis laiema valiku töötajaid. Takistuseks
saab interneti puudumine, ent siin saab omavalitsus appi tulla.

21. Täiskasvanute ümberõpe
Eesti majanduse probleemiks number üks on kasvamas heade töötajate puudus.
Ligi 80% tööealisest elanikkonnast on lõpetanud koolitee ajal, mil polnud
veel tänapäevast info¬tehnoloogiat, teeninduskultuurist saadi hoopis teisiti
aru ning ametit õppides häälestuti seal püsima kuni pensionieani. Tänapäeval
aga tuleb ka lihtsas ametis tihtipeale olla liikuv, osata võõrkeeli, töötada
arvutiga, olla samal ajal ka müügimees või klienditeenindaja jne. Teisisõnu
- keskealiste ja vanemate inimeste probleemiks pole enamasti mitte
spetsiifiliste, vaid just üldiste oskuste puudumine. Lahendusena näeme
juurde- ja ümberõpet. Omavalitsus saab kokku viia töötajaid, tööandjaid ning
haridusasutusi, samuti finantseerida ümberõpet laenu või toetuse kaudu.

22. Noorte tööbörs
Noorte seas on tööpuudus täpselt poole kõrgem kui Eestis keskmiselt.
Omavalitsused (eriti omavahelises koostöös) saavad noori ja tööandjaid
omavahel kokku viia ning vajaduse korral toetada ümberõpet.

23. Ei kehtestata kohalikke makse
Kohalikest maksudest saadav tulu on tavaliselt tühine, ent mõju
ettevõtluskeskkonnale võib olla suur ja kahjuks negatiivne. Seetõttu tuleks
kohalikke makse vältida ning pigem töötada selle nimel, et omavalitsuste osa
tulumaksus kasvaks.


Haridus ja pered


24. Ühtne haridusruum
Lasteaed, alg- ja põhikool, gümnaasium ja kutseharidus – need moodustavad
ühtse ruumi, milles meie lapsed üles kasvavad ja ellu astuvad. See ruum
tuleks kavandada väga pikaks ajaks ja selliselt, et erinevate võimete ja
huvidega lapsed leiaksid endale elus parima rakenduse. Algkool peaks olema
kodu lähedal ning tagama eelkõige suhted ja turvalisuse. Tööellu peaksid
viima erinevad teed nii põhi- kui keskhariduse tasemelt; avatud peab olema
tee kõrgkoolidesse.

25. Koolile konkurentsieelise leidmine
Koolilaste arv väheneb järgmise viie aastaga 30%. See tähendab, et osa
koolide edasikestmine satub küsimärgi alla. Jätkusuutlik on selline kool,
kuhu vanemad ja lapsed tahavad tulla. Konkurentsieelise võib anda kallak,
akadeemilised tulemused, aga ka ainulaadne keskkond, tugev pedagoogiline
kontseptsioon, inimlik suhtumine vms. Tähtis on oma suunas kokku leppida ja
seda järjekindlalt ning terviklikult edendada.

26. Infoühiskonnale orienteeritud kool
Tänapäeva tööturg ootab üha vähem kuulekat käsutäitjat ning üha enam loovat,
ettevõtlikku, iseseisvat inimest. Koolini ei ole see arusaamine veel
jõudnud, mõned üksikud erandid välja arvatud. Ometi on just nimelt
omavalitsuse võimuses korraldada oma koolid selliselt, et nende „toodang”
oleks tänapäeva tööturul konkurentsivõimeline. Kehtiv õppekava ega muud
õigusaktid seda ei keela, vaja on selget nägemust ja head tahet.

27. Tarkuseraha
Osaku põhimõtet saab rakendada ka kooliealiste laste puhul huvihariduse ja
trennide rahastamiseks. Omavalitsus näeb igale lapsele ette kindla
rahasumma, mille eest laps võib valida näiteks ühe kallima või kaks odavamat
trenni. Pearaha saab kombineerida baasrahaga, mis katab nt spordihoone
püsikulud.

28. Pikapäevarühmad
Vajadus pikapäevarühmade järele on paljudes kohtades suurem kui pakkumine,
pikapäevarühm peaks olema lastele mängimise koht, mitte koolitundide
pikendus.

29. Õpilaskodu
Ääremaadel on üha kasvavaks probleemiks lapsed, kes ei taha koju minna, kuna
seal juuakse ja pekstakse. Neile saaks leevendust pakkuda õpilaskodu.
Näiteks Krabi Põhikool on õpilaskodust loonud endale väga tugeva
konkurentsieelise.

30. Eelkutseõpe, õpipoisikoolitus
Omavalitsuse võimuses on korraldada oma koolide juurde juba põhikooli astmes
eelkutseõpe, samuti pakkuda ilma üldhariduseta õpipoisikoolitust neile
noortele, kes on koolist välja langenud. Nii suunduks rohkem noori
oskustöölisteks; sellest oleks kasu nii ühiskonnale kui neile endalegi.

31. Koolidesse traadita internet
Sülearvutid on levimas pea sama kiiresti kui kunagi mobiiltelefonid.
Uuringud näitavad, et pidev ligipääs internetile loob õpilasele tugeva
arengueelise, selle puudumine aga on peamisi haridusliku kihistumise
tekitajaid. Omavalitsus peaks kõigisse koolidesse looma tasuta traadita
interneti leviala.

32. Laste ülekoormuse lahendamine
Koolilapsed kannatavad pideva ülekoormuse käes, nende päevad on liiga pikad
ja kotid liiga rasked. Tulemuseks on tervisehäired ja langenud õpivõime.
Nende probleemide lahendamine koostöös kooliga on otseselt omavalitsuse
ülesanne.

33. Koolivägivald
Tegeleme koolivägivalla ennetamisega. Lahenduseks on tugiõpilasliikumine,
õpetajakoolitus, eri vanuses laste ühisüritused.

34. Koolisport
Avardame sportimisvõimalusi koolis, eriti tundidest vabal ajal. Toetame
laste spordiüritusi.

35. Suvised töölaagrid
Lapsed tahavad suvel tööd teha ja taskuraha teenida, omavalitsus peaks
püüdma seda korraldada, näiteks kokkuleppel talupidajate ja metsaomanikega.

36. Uued lasteaiakohad
Sündivuse madalseisu ajal suleti hulgaliselt lasteaedu, nüüd aga on neist
jälle nappus tekkinud. Omavalitsus saab avada uusi lasteaedu või, veel
parem, soosida kodanikuühenduste ning eraettevõtjate omaalgatust.

37. Mängutoad, mänguväljakud
Peame oluliseks mänguväljakute rajamist. Otsime võimalusi koostöös
ettevõtjate ja mitte¬tulundus¬ühendustega avada järelevalvega mängutube.

38. Noorperele kodu loomise abi
Noorele perele on eelkõige tähtis tunda, et nad on selles omavalitsuses
oodatud. Abi ei pruugi alati olla väga suur, tähtis on pigem moraalne tugi.
Kui aga omavalitsus saab aidata nt eluasemelaenu tagamisel, seob see noored
tugevalt kodukandi külge. Võimalusel peaks omavalitsus andma noortele
eluaseme rajamiseks maad soodustingimusel või tasuta.

39. Sünnitoetus
Sünnitoetuse tõstmine on vajalik. Toetuse võib väljastada ka titepakina,
teenustena (nt tite ujutamine) või kasvõi toiduna. Paljud vanemad aga
eelistaksid mitte raha, vaid aega – omavalitsus võiks kaaluda ka erinevaid
lastehoiuvõimalusi.

40. Kutsenõustamine
Omavalitsustes korraldame lastele kutsenõustamise võimaluse.


Kultuur ja meelelahutus


41. Seltsingute projektipõhine toetamine
Igasugune omaalgatus ja isetegevus on kasuks. Näiteringid ja lauluseltsid ei
vajagi tihtipeale muud kui tasuta ruumi kooskäimiseks. Eraldi võib maksta
sihtotstarbelist toetust nt konkursil või laulupeol käimiseks.

42. Mõne kohaliku suurürituse toetamine või algatamine
Need võivad olla oma valla päevad, midagi maakonnatasemel või lausa
üle-Eesti. Näiteks muusikafestival, kodukandipäev, seto kuningriigi päevad
vms.

43. Raamatukogu laenutuspunkt kaubanduskeskusse
Linnades on elu keskpunkt kandunud kaubanduskeskustesse. Need avalikud
teenused, mille levitamisest omavalitsus on huvitatud (eelkõige
raamatukogu), jõuaksid inimesteni kõige edukamalt siis, kui inimesed poes
käies nende otsa komistaksid. Kaubanduskeskuses võib avada raamatukogu
laenutuspunkti koos elektroonilise kataloogiga.

44. Valla kultuurireisid keskustesse
Muudame traditsiooniks kaugemate külade bussireisid linna teatrisse ja
kunstinäitusele.

45. Koolimajad/rahvamajad valgeks
Sotsiaalobjekte kasutatakse tavaliselt alakoormusega. Koolimaja võiks aga
hilisõhtuni valge olla, et ümberkaudsed inimesed saaksid seal seltsielu
harrastada.

46. Supelrand, uisuväljak, terviserada jne
Vald ei pea puhkamis- ja sportimisvõimalusi ise viimseni välja ehitama. Kui
vald tooks materjali kohale, ent rajatised loodaks talgukorras, siis ühtlasi
kasvaks ka kogukonna-tunne.


Elukeskkond ja turvalisus


47. Õiglased hinnad veele ja küttele
Kulupõhiste hindade eest seismine monopoolsetes valdkondades on paratamatu.
Nõuame kommunaalteenuseid pakkuvatelt ettevõtetelt, et hinnad kujuneksid
läbipaistvalt. Tellijal peaks olema võimalus lasta firma hinnakujundust
auditeerida. Omavalitsus peab tagama vee ja sooja kvaliteedi vastavuse
standardile.

48. Prügimajandus
Omavalitsus võiks korraldada suurte jäätmete, aga ka lihtsalt kasutatud
asjade regulaarse äraveo.

49. Sisehoovid korda
Korras ja suletud sisehoovid loovad kodutunnet ja vähendavad kuritegevust.
Ühistutele tuleb omavalitsuses anda sisehoovide maad juurde, kui seda
soovitakse. Omavalitsuste arhitektid peavad andma nõu ühistutele, kuidas
sisehoove tervikliku lahendusega korrastada. Toetame sisehoovide
korrastamist nii, et omavalitsus lisaks oma panuse igale ühistute antud
kroonile.

50. Liikluskorraldus ja -turvalisus
Igas piirkonnas tuleks liikluskorraldus üle vaadata, see on sageli
ebaloogiline. Lasteasutuste juures tuleb julgelt kasutada „lamavaid
politseinikke”. Korraldame koolides septembri alul liikluskoolituse päeva.

51. Parkimistasu
Väikelinnades hindame, kas parkimistasu õigustab ennast konkreetses kohas
tänavate ummistumise ohu vältijana.

52. Spordihoone, ujula
Arendame spordirajatisi. Koolivälisel ajal peaks koolistaadione saama
kasutada ümberkaudsed elanikud. Külarahval peab olema regulaarne
bussiühendus linna sportima.

53. Külavanemale spordivahendid
Toetame omavalitsustes algatust, et igal külal võiksid soovi korral olla oma
spordivahendid, mis seisavad külavanema käes ning on mõeldud avalikuks
kasutamiseks.

54. Avatud noortekeskused
Need on võimaluseks, kuidas noori tänavalt ära saada. Keskused peaksid
pakkuma spordi¬vahendeid, raamatuid, internetti.

55. Noorteühingute toetamine
Toetame mitmesugust noorte omaalgatust ja isetegevust. See on hea ning
väärib omavalitsuse tuge. Sageli vajavad nad üksnes tasuta ruume
tegutsemiseks.

56. Konstaablid
Igas vallas peab olema konstaabel koos piisava kütuse- ja telefonilimiidiga.

57. Kõigi jõustruktuuride ühendamine
Kohalik turvalisus paraneks kõige tõhusamalt, kui omavalitsus ühendaks
ühtsesse dispetšerivõrku kõik kohapeal leiduvad jõustruktuurid: politsei,
naabrivalve, munitsipaalkordnikud, kaitseliit, turvafirmad, päästeamet,
abipolitseinikud.


Heakord


58. Lammutame tondilossid
Linnades on sageli asotsiaalse käitumise pesaks mahajäetud majad. Need tuleb
korrastada või lammutada.

59. Puhtad tänavad
Peame tähtsaks, et tänavaid pestaks pidevalt.

60. Puud ja hekid
Suuremates linnades rajame suuremate teede äärde hekke, et liiklus ei
häiriks ümberkaudseid elanikke.

61. Kodukaunistamine
Toetame kodukaunistamise alast nõustamistegevust ja konkursse.

62. Lilled, prügiurnid ja pingid
Peame tähtsaks lillepeenarde, prügiurnide ja istepinkide rajamist.


Sotsiaalhooldus ja tervis


63. Avahoolduse edendamine
Parim koht inimesele on kodu. Hooldust asutuses rakendame alles viimases
järjekorras; omavalitsus peaks keskenduma avahoolduse edendamisele.

64. Hädaabitööd töötutele
Rakendame töötud hädaabitöödele, nt koristama ning haljastama, et teha
kodude ümbrus korda.

65. Õppelaenufond
Näeme ette raha töötute või vähekindlustatute ümberõppeks. Seda võib maksta
nii laenu kui toetusena.

66. Perearstid kättesaadavaks
Eestis on piirkondi, kus perearsti pole olnud üle aasta. Seisame selle eest,
et kõigile oleks perearst kättesaadav.

67. Laste tervise nõuandetelefon
Arendame välja tasuta lastearsti nõuandetelefoni.

68. Erivajaduste arvestamine ehituses
Linnaehituses võtame arvesse lapsevankriga liikujate ja erivajadusega
inimeste liikumisvajadust.
10 September 2005
  Kommentaarid