Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
MTÜ Loodusajakiri uudiskiri 13.09.2005

Uudistaja 13. 09


UUDISTAJA SOOVITAB

Septembrikuu Horisont tegeleb elu ja toidu suhetega

Uues Horisondis väidab füüsik Arvi Freiberg, et maailma asju
liigutavad põhiliselt kaks jõudu – sugutung ja surmahirm,
ning lisab, et see on siiski vaid pool tõde. Need kaks
muutuvad oluliseks alles siis, kui kõht on vähemalt mõõdukalt
täis. Edasi lahkabki ta artiklis “Kõige tähtsam energeetika”,
millised on elu ja toidu (ehk siis energia) vahelised
keerulised seosed. Kõige selle uurimisega tegeleb tänapäeval
teadus, mida nimetatakse bioenergeetikaks. Ja ei saa jätta
märkimata, et ka Eesti teadlastel on sellest vallast viimasel
ajal päris tähelepanuväärseid saavutusi ette näidata.
Veel pakub septembrikuu Horisont lugemiseks Rein Veskimäe
intervjuusid Eesti Teaduste Akadeemia kauaaegse presidendi ja
praeguse asepresidendi, akadeemiku ning professorist õpetlase
Jüri Engelbrechtiga ning Rootsis ja USA-s ioone uurinud noore
Eesti füüsiku Ilmar Kinguga. Ajaloolase Kalle Krooni
lugu “Hoiatus minevikust” räägib eestlaste ja lätlaste
massküüditamistest… Põhjasõja ajal. Tundub igati asjakohane
meenutus praegu, mil Venemaa tõrgub alla kirjutamast
piirilepingut Eesti riigiga. Peeter Espak ja Vladimir Sazonov
tutvustavad idamaise despotismi lätteid, kirjutades Sumeri ja
Akkadi kuningatest, kes elasid kunagi oma elu ning valitsesid
oma alamaid maadel, mis täna kuuluvad Iraagile. Noored Eesti
teadlased Dmitri Teperik ja Erkki Soika kirjeldavad
artiklis “Vanaisad ja pojapojad” Baierimaal toimunud 55.
Nobeli preemia laureaatide ja noorteadlaste kohtumist, kus
nende sõnul said kokku teadus(elu)kogemused ja uljad ideed.
Atmosfäärifüüsik Olavi Kärner tutvustab uusi ideid globaalse
soojenemise teooria vallast, keemik Hergi Karik meenutab
Prantsusmaa nime kandva elemendi avastamise lugu.
Seekordne üks küsimus “Mida uut said astronoomid teada, kui
Deep Impact 4. juulil komeediga Tempel 1 kokku põrkas ja
sinna suure augu tekitas?” on esitatud astronoomile ja
kosmonautikauurijale Tõnu Tuvikesele. Olümpiaadi rubriigis on
kõneks matemaatika- ja informaatikaolümpiaad, Sõjatehnika
rubriigis jalaväesoomukid, Uued tuuled räägib varjusurmast
ning Enigma pakub ülesandeid ruutudega.
Loodusajakiri


Eesti Looduse loomafotokonkursi tähtaeg on järgmise nädala
lõpul

Veel nädalake aega. Ja siis tuleb loomafotod teele saata.
Eest Looduse loomafotokonkursi fotod tuleb postitada
hiljemalt 25. septembril 2005.
Võistlusfotod tuleb saata aadressil pk 110, 50002 Tartu,
Eesti Loodus, Loomafoto.
Kes on osalejad? Kõik, kes soovivad oma loomafotodega
võistelda.
Kes on loomad? Kõik Eestis elavad olendid, keda
pildistatakse, elagu nad siis metsas või kodus, puu otsas või
maa all, lillevarrel või mõisatiigis. Loomaaia elanikud ei
tule arvesse.
Täpne juhend mälu värskendamiseks on leida aadressil
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema16.html.
Eelmise aasta loomafoto konkursi paremaid töid saab näha
aadressil
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema19.html.
Konkurssi toetavad ja panevad välja hinnalised auhinnad
firmad Overall, PhotoPoint, Maksifoto, Nikon, ajakirjad Eesti
Jahimees ja Kalastaja. Võitjad kuulutatakse välja oktoobris.
Loodusajakiri

UUDISED

Plastikkottide vastane kampaania puhastas Dublinit

Mõne aasta eest roheliste survel Dublinis ette võetud
plastikkottide vastane sõda on mõjunud hästi Iiri pealinna
loodusele. Kuna kõik suuremad ja suur osa pisematest
poodidest pistavad praegu kauba paberkottidesse, siis pole
parkides ja metsatukkades vedelevat plastikkilet näha. Liffey
lisajõe, väikese kärestikulise ja kiirevoolulise Dodderi
tervisele on see hästi mõjunud. “Siiski ohustab jõekeskkonda
siiani enim rämps,” ütleb keskkonnaaktivist Tim Clabon. Kuid
jõkke tuleb juba meriforelli, mida Liffey jõkke
taasasustatakse. Dublini kesklinnast viie kilomeetri
kaugusele jäävad Dodderi kaldad on suudetud hoida vabad ka
ehtistest, kuigi surve siinsele kenale maastikule on tugev.
Uudistaja


Iirimaal tahetakse peatada hallorava pealetung

Asi sai alguse pulmakingitusest. 1911. aastal toodi
Britanniast kuus paari halloravaid ja lasti need lahti
Longfordi piirkonnas. Pulmapaari metsadega hariliku punaorava
kauge sugulane ei piirdunud. Nüüd on ta vallutanud suure osa
Iiri saarest, jättes punaoravale vaid mõned metsatukad saare
lääneosas. Hallorava järglased peavad lahkuma oma vanemate
juurest ja otsima endale uued elupaigad. Nii edenevad nad
kiirusega kolm kilomeetrit aastas.
Vihased farmerid nimetavad loomakesi puurottideks, pidades
silmas nende ahnust laialeheliste puude vastu. Nad tirivad
puudelt koore, et magusat nestet kätte saada. Nõnda surevad
puud, mida Iiri farmerid on põllumaadele istutanud.
Halloraval on tugevam seedesüsteem kui punaoraval ja nad
suudavad süüa ka küpsemata metsapähkleid. Punaoravad saavad
jagu vaid küpsetest pähklitest. Hallorav saab paremini
hakkama ka maapinnal. Iirimaa, Britannia ja Itaalia on praegu
hallorava põhielupaigad. Kuid ennustatakse, et nad levivad
sealtkaudu mujalegi Euroopasse.
Punaorava kaitseks asutatud organisatsiooni Iiri haru tahab
nüüd hallorava levikule lõpu teha. Lisaks laialeheliste puude
rüüstamisele süüdistavad nad halloravaid laste ründamises ja
hammustamises, elektrikaablite läbinärimises ja iidsete
metsamaastike kahjustamises. Populatsiooni arvukuse
reguleerimiseks kavatsetakse halloravaid “humaanselt tappa”,
kirjutab The Sunday Times.
Vt euroopa punaorava kaitsjatest ka
http://www.europeansquirrelinitiative.org/.
Uudistaja

SÜNDMUS

Otepää loodusselts õpetab Pühajärvel

Ka üks on number. Eelmises Uudistajas oli loodusseltsi
õppepäeva toimumise kuupäev kümne võrra vale. Õige on
järgmine.
15. septembril kell 15.00 algab õppepäev, mille käigus
tutvutakse Pühajärve elustikuga. Juhid on Võrtsjärve
limnoloogiajaama teadurid Peeter Kangur, Külli Kangur ja
Helle Mäemets. Paadisõidul ning loengutel: kalad, veetaimed,
põhjaloomad. Orienteeruv lõpp kell 20.00
Toimumiskoht: Otepää looduspargi keskus, Kolga tee 28,
Otepää, Valgamaa (asukoht vt http://www.otepaaloodus.ee/ ?
id=587).
Õppepäevast osavõtt ning toitlustamine on tasuta,
eelregistreerimine kuni 12. septembrini e-postil
otepaa.loodusselts@mail.ee või telefonil 5186747.
Allikas: Otepää loodusselts

Vilbastele pühendatud konverents

Selle nädala lõpus, reedel ja laupäeval (16.-17.)
korraldatakse Tartus ja Kuusalus Gustav Vilbaste 120.
sünniaastapäevale pühendatud konverentsi "Loodusteaduste ja
looduspärimuse vahel". Avatakse ka Gustav Vilbaste näitus
ning toimub õhtu, kus esitatakse Gustav Vilbaste kogutud
rahvalaule.
Konverents osutab Gustav Vilbaste tähendusele tänases
kultuurikontekstis. Selle esimene päev Eesti
Kirjandusmuuseumi saalis keskendub Vilbaste botaanilisele,
looduskirjanduslikule ning folkloristika-alasele tegevusele;
teisel päeval lahatakse Kuusalu rahvamajas Vilbaste
kodukandiuurimusi, vaadeldakse tema panust Eesti looduskaitse
kujunemisse ning tutvustatakse teda kui rahvahariduse
edendajat.
Viimaks ellu Vilbaste propageeritud teadmiste omandamist
matkamise ja huvirändamise kaudu, toimub laupäevase
konverentsipäeva järel retk Juminda
poolsaarele, kus Vilbaste oma kogumis- ja uurimismatkadel
korduvalt käis. Päeva lõpetab Gustav Vilbaste kogutud
rahvalaulude kontsert-ühislaulmine Tapurla
küla kiigeplatsil Mikk Sarve juhatusel.
Reedel algab konverents Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Tartus
kell 10.30.
Laupäeval sõidab Tartust buss Kuusalu rahvamajja. Start kl
8.15 buss Vanemuise alumisest parklast. Bussisõiduks tuleb
end ette kirja panna hiljemalt 15. septembriks ühel allpool
toodud kontaktidest.
Info ürituse kodulehel
http://www.zbi.ee/uexkull/vilbaste120.htm.
Suuline info Melika Kindel, tel 51 47 581
melikakindel@hotmail.com .
Vilbaste päevi korraldavad Eesti Looduseuurijate Seltsi Jakob
von Uexkülli keskus ja Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluule
Arhiiv.
Allikas: ELUS


KIIRKOMMENTAAR

Mida teha Munamäega?

Nõukogude ajal räägiti sellist juttu, et kogu NSVL pinnas on
selle kestmise 70 aasta jooksul käsitsi kümne meetri
sügavuselt üles kaevatud ja siis saja meetri kaugusele
viidud. Jutt viitas juurdekirjutustele ehituses. Kuulsusrikas
Eesti kiirlaskuja Aare Tamme on otsustanud selle jutu EV
tingimustes teoks teha. Väike-Munamägi, kus kunagine
sööstlaskuja nüüd slaalominõlva peab, on mõne viimase aja
jooksul sattunud selle oma sportlike saavutustega just mitte
eriti hiilanud mehikese labida ette. Nüüd teeb Tamme
mehetegusid ja on märkimisväärse osa looduskaitse alusest
Väike-Munamäest üles tuhninud nagu näljane kirikurott
käärkambri püha leiva sahvri.
Sööstlaskujat võib ju mõista, sest vahel võis ka mõni puu
ette jääda. Kuid mõista ei saa Otepää looduspargi juhtkonda
ja vallavalitsust, kes rõõmsal meelel ja jumala rahus seda
vandaalitsemist pealt vaatavad. Küllap on nende nägemus
Otepääst teostunud, kui sealsed aaretammed kõik mäed üles
kaevavad ja nendega orud täidavad. Siis saab platsi ära
asfalteerida ja parkimisprobleemidele tuleb lõpp. Ainult et
kes sinna siis parkima kipub, jääb kohaliku omavalitsuse
saladuseks.
Tiit Kändler
13 September 2005
  Kommentaarid