| Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas. |
|
Taustainfo Eesti Vabariigi suhetest NSV Liidu ja Venemaaga
|
VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI
AMETLIK TEADE
Kadriorus 2. veebruaril 2006
Taustainfo Eesti Vabariigi suhetest NSV Liidu ja Venemaaga
Tartu rahu aastapäeval on põhjust meenutada mõningaid dokumente Eesti
taasiseseisvumise ajast, milles on määratletud suhted Balti riike
okupeerinud NSV Liiduga. Erilist tähelepanu pälvivad kaks eelpõhiseaduslikku
akti, millest juhindus ka 12. jaanuaril 1991 sõlmitud “Vene NFSV ja Eesti
Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste leping”.
Nimetatud lepingut võib vahepealsete denonsseerimistoimingute puudumise
tõttu pidada täna jätkuvalt kehtivaks, lähtudes lepingu artiklis XXI
märgitust: “Käesolev leping sõlmitakse kümneks aastaks. Selle kehtivus
pikeneb seejärel automaatselt järgmiseks tähtajaks, kui kumbki lepingupool
vähemalt 6 kuud enne lepingu tähtaja lõppemist ei teata kirjalikult oma
soovist leping denonsseerida.”
Lepingus tunnustasid Vene NFSV ja Eesti Vabariik teineteist suveräänsete
riikidena ja rahvusvahelise õiguse subjektidena ning kohustusid hoiduma
tegudest, mis võiksid kahjustada teise poole riiklikku suveräänsust. Lepingu
preambulas on pooled deklareerinud muuhulgas juhindumist “Vene Nõukogude
Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi Rahvasaadikute Kongressi 1990. aasta
12. juuni ning Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1990. aasta 30. märtsi ja 7.
augusti otsustest lepingupoolte riikliku staatuse kohta”.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuses “Eesti Vabariigi ja NSV Liidu suhete
kohta” 1990. aasta 7. augustist on märgitud, et läbirääkimistel NSV Liiduga
tuleb võtta lähtealuseks “Eesti ja Venemaa rahuleping 2. veebruarist 1920
ning teised kehtivad lepingud, mis on sõlmitud NSV Liiduga enne 16. juunit
1940”, aga samuti rida Eesti NSV Ülemnõukogu otsuseid.
Järgnevalt on taasavaldatud Eesti NSV Ülemnõukogu otsus “Eesti riiklikust
staatusest” 30. märtsist 1990, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu avaldus “seoses
50 aasta möödumisega Eesti Vabariigi okupeerimisest NSV Liidu poolt” 18.
juunist 1990 ning Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus “Eesti Vabariigi ja NSV
Liidu suhete kohta” 7. augustist 1990. Esmakordselt on need aktid ilmunud
tolleaegses Riigi Teatajas või selle eelkäijas (ENSV ÜVT), samuti on need
avaldatud kogumikus “Taasvabanenud Eesti põhiseaduse eellugu”, mille andis
välja Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts 1997. aastal Tartus.
EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS
Eesti riiklikust staatusest
Eesti NSV Ülemnõukogu kinnitab, et Eesti Vabariigi okupeerimine NSV Liidu
poolt 17. juunil 1940.a. ei ole katkestanud Eesti Vabariigi olemasolu de
jure. Eesti Vabariigi territoorium on okupeeritud tänaseni.
Eesti NSV Ülemnõukogu,
arvestades eesti rahva selgesti väljendatud tahet Eesti Vabariigi
iseseisvuse ja seadusliku riigivõimu taastamiseks
tunnistab Eestis NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust selle kehtestamise
momendist alates ja kuulutab välja Eesti Vabariigi taastamise (restitutio ad
integrum);
kuulutab välja üleminekuperioodi, mis lõpeb Eesti Vabariigi põhiseaduslike
riigivõimuorganite moodustamisega.
Üleminekuperioodiks töötab Eesti NSV Ülemnõukogu välja valitsemise ajutise
korra koos õiguslike garantiidega kõigile elanikele, rahvusest sõltumata.
Käesolev otsus jõustub vastuvõtmise hetkest.
Eesti NSV Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL
Tallinn, 30. märtsil 1990.
(ENSV ÜVT 1990, nr. 12, art. 180)
EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU AVALDUS
seoses 50 aasta möödumisega Eesti Vabariigi okupeerimisest NSV Liidu poolt
17. juuni 1940 tõi Eesti uuemasse ajalukku saatusliku pöörde. Sel päeval
okupeerisid NSV Liidu väed iseseisva Eesti Vabariigi. Kõik sellest tulenevad
Eesti saatust määravad otsused ei olnud eesti rahva tahte väljendus. Eesti
lõigati ära Euroopast ja tema rahvas sunniti elama viisil, mis ei vastanud
tema traditsioonidele ega soovidele.
Nüüd, pool sajandit hiljem, on tekkinud reaalsed võimalused ajaloolise
õigluse taastamiseks ning Eestile vaba ja turvalise tuleviku rajamiseks.
Selle vältimatuks eelduseks peab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1940. aastal
toimunud Balti riikide okupeerimise ja annekteerimise tunnistamist NSV Liidu
poolt.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, lähtudes talle usaldatud rahva mandaadist ja
kõrgeimale võimuorganile esitatavast vastutuse määrast, teeb omalt poolt
kõik, et Eesti naasmine iseseisvate Euroopa riikide perre toimuks
rahumeelselt ning demokraatlikke põhimõtteid ja rahvusvahelist julgeolekut
kindlustaval viisil.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL
Tallinn, 18. juunil 1990.
(EV ÜVT 1990, nr. 19, art. 293)
EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU OTSUS
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu suhete kohta
Lähtudes sellest, et Eesti Riigivolikogu 1940. aasta 22. juuli õigustühise
otsuse “Deklaratsioonist Eesti astumise kohta NSV Liidu koosseisu” alusel
vastuvõetud NSV Liidu seadus 6. augustist 1940 “Eesti Nõukogude
Sotsialistliku Vabariigi vastuvõtmise kohta Nõukogude Sotsialistlike
Vabariikide Liitu” ei seo Eesti Vabariiki;
tunnistades, et Eesti NSV konstitutsioon on lakanud reguleerimast riiklikke
ja ühiskondlikke suhteid Eestis;
kinnitades, et vastavalt Eesti NSV Ülemnõukogu 30. märtsi 1990 otsusele
“Eesti riiklikust staatusest” ei saa suhete reguleerimisel NSV Liiduga olla
aluseks NSV Liidu konstitutsioon ega muud hilisemad NSV Liidu seadused,
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab:
1. Võtta lähtealuseks läbirääkimistel Nõukogude
Sotsialistlike Vabariikide Liiduga Eesti ja Venemaa rahuleping 2. veebruarit
1920 ning teised kehtivad lepingud, mis on sõlmitud NSV Liiduga enne 16.
juunit 1940, aga samuti Eesti NSV Ülemnõukogu otsused 12. novembrist 1989
“Ajaloolis-õiguslikust hinnangust Eestis 1940. aastal toimunud sündmuste
kohta”; 23. veebruarist 1990 “Ettevalmistustest Eesti riiklikuks
iseseisvumiseks”; 30. märtsist 1990 “Eesti riiklikust staatusest” ja 16.
maist 1990 “Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegevusprogrammist
üleminekuperioodil Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni ja valitsemise
ajutisest korrast”.
2. Kiita heaks Balti riikide koostöö oma riikliku
iseseisvuse täielikuks faktiliseks taastamiseks, lähtudes Balti Riikide
Nõukogu 27. juuli 1990. a. avalduses väljendatud põhimõtetest.
3. Tunnistada kehtivuse kaotanuks Eesti NSV Ülemnõukogu
16. novembri 1988 resolutsioon “Liidulepingust”.
4. Määrata Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega
delegatsioon läbirääkimisteks NSV Liiduga ning tema volitused.
5. Tunnistada NSV Liidu relvajõudude viibimine Eesti
Vabariigi territooriumil Eesti Vabariigi suveräänsust rikkuvaks ja
rahvusvahelise õigusega vastuolus olevaks, sest nende staatus ei ole
määratletud Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheliste lepingutega.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL
Tallinn, 7. augustil 1990.
(RT 1990, nr. 5, art. 64)
Presidendi kantselei avalike suhete osakond
Lisainformatsioon:
Telefon: 6316229
Faks: 6316250
|
|
02 Veebruar 2006
|
|
|
| |
| |
| |
 |
|
|
