Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
Eestil on Euroopa Liidu madalaim riigivõlg ning suuruselt kolmas eelarveülejääk

Eestil on Euroopa Liidu madalaim riigivõlg ning suuruselt kolmas eelarveülejääk


Täna avaldas Eurostat esialgsed andmed Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide 2006. aasta valitsussektori võla ja eelarvepuudujäägi kohta. Eesti 2006. aasta valitsussektori ülejäägiks kujunes 3,8 protsenti SKPst ja riigivõlg vähenes 4,1 protsendini SKPst. 27 riigi keskmine valitsussektori puudujääk oli 1,7 protsenti SKPst ning keskmine võlakoormus 61,7 protsenti SKPst. Eelnevate aastatega võrreldes on nii ELi riikide eelarvepuudujääk kui ka võlakoormus vähenenud.

"Eesti on edukalt täitnud Euroopa Liidu nõudeid eelarvedefitsiidi ja riigivõla osas. Ka edaspidi on kiire majanduskasvu aegadel tasakaalustatud või ülejäägiga eelarve tegemine Eesti riigi jätkusuutlikkuse seisukohast oluline, sest Eesti rahvastik vananeb ja väheneb," kommenteeris rahandusminister Ivari Padar."Seni on Eestit Euroopa Liidus esile tõstetud kui jätkusuutliku ja tugeva finantspositsiooniga riiki."

Valitsussektori ülejääk esines kokku üheteistkümnes liikmesriigis, kõikudes 0,1 ja 4,2 protsendi vahel SKPst. Eesti ülejääk oli Taani (4,2% SKPst) ja Soome (3,9%) järel suuruselt kolmas. Läti eelarveülejäägiks kujunes 0,4 protsenti SKPst. Suurima eelarvedefitsiidiga riik oli Ungari (9,2% SKPst). Lisaks Ungarile ei täitnud eelarvepuudujäägi osas Maastrichti kriteeriumit, mis lubab kuni -3 protsendilist eelarvepuudujääki SKPst, Itaalia (-4,4%), Poola (-3,9%), Portugal (-3,9%) ja Slovakkia (-3,4%). 2006. aastal suutsid Saksamaa, Malta, Suurbritannia, Kreeka ja Tšehhi, kelle suhtes on käimas ülemäärse eelarvepuudujäägi menetlused, vähendada eelarvepuudujääki nii palju, et täita Maastrichti kriteerium.

Eesti valitsussektori ülejääk on eelnevate aastatega võrreldes oluliselt kasvanud nii absoluutmahus kui ka protsendina SKPst - 2004. ja 2005. aastal kujunes ülejäägiks 2,3 protsenti. Esmakordselt on ülejäägiga kõik valitsussektori tasandid - keskvalitsus, sotsiaalkindlustusfondid ja kohalikud omavalitsused. Valitsussektori võlakoormus alanes 2005. aasta 4,4 protsendilt SKPst tasemele 4,1 protsenti SKPst.

2006. aasta valitsussektori eelarve ülejäägist moodustas suurema osa keskvalitsuse ülejääk, ulatudes 5,9 miljardi kroonini (2,9% SKPst). Esimest korda alates üheksakümnendate aastate alguse kiire inflatsiooni aastatest lõpetasid ülejäägiga kohalikud omavalitsused - tulusid laekus omavalitsuste koondeelarvesse 566 miljonit krooni enam kui tehti kulusid. Sotsiaalkindlustustusfondide eelarve ülejääk oli 1,2 miljardit krooni (0,6% SKPst), mis on rohkem kui eelneval paaril aastal.

Eesti valitsussektori võlakoormus on aastaga 0,4 protsenti langenud ja oli eelmisel aastal jätkuvalt ELi madalaim. Suhteliselt madala võlakoormusega olid ka Luksemburg (6,8% SKPst), Läti (10%) ja Rumeenia (12,4%). Maastrichti kriteeriumi kohaselt ei tohi võlakoormus olla üle 60 protsendi SKPst. Võla osas ei täitnud kriteeriumi kümme riiki, neist olid suurima võlakoormusega Itaalia (106,8% SKPst), Kreeka (104,6%) ja Belgia (89,1%).

Vastavalt rahandusministeeriumi kevadisele majandusprognoosile alaneb Eesti riigi võlakoormus tänavu 2,7 protsendini SKPst. Alanemine jätkub lähiaastail veelgi, jõudes aastaks 2011 1,8 protsendini SKPst.

Täpsustatud andmed 2006. aasta kohta avaldatakse Eurostati poolt oktoobris. Eurostati pressiteade on leitav Eurostati kodulehelt : http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page?_pageid=1090 ,30070682,1090_33076576 <http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal /page?_pageid=1090,30070682,1090_33076576&_dad=portal&_schema=PORTAL> &_dad=portal&_schema=PORTAL

<mailto:kristi.kynnapas@fin.ee>
23 Aprill 2007
  Kommentaarid