| Ilmub alates 1994.aastast. Võidu tn.50, Rakvere 44313 Telefon: 32 707 50 E-post: reklaam @ vnl.ee toimetus@vnl.ee Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas. |
|
August Kilk: Esperanto keel pakub lahendust
|
Erialakirjanduses väidetakse, et maakeral elab umbes kaks tuhat rahvast.
Järelikult on keelte arv rohkem kui kaks korda suurem rahvaste arvust.
Túehhoslovakkia entsüklopeedia „Maailma keeled“ andmetel on 211 maailma
keelel miljon või suurem kõnelejaskond. Üheteistkümnes keeles kõneleb kokku
2 miljardit 780 miljonit inimest, s.o.peaaegu kaks kolmandikku maakera
rahvastikust. Need 11 on hiina, inglise, vene, hindi, hispaania, araabia,
bengaali, portugali, jaapani, indoneesia ja saksa keel. Mõningate allikate
järgi on maailmas 300 kirjakeelt, ülejäänud levivad ainult suuliselt.
Kirjakeelte arv pidevalt suureneb ja see protsess ei sõltu alati otseselt
keele kõnelejate arvust.
Kristlus on alati käsitlenud maailma keelerikkust Jumala karistusena.
Praeguste arusaamade järgi tuleb keelelist mitmekesisust võtta kaheti: ühelt
poolt see mitmekesistab maailma, väljendab erinevaid maailmanägemisi ning on
selles mõttes ehtne aare. Teisest küljest võib seda muidugi käsitleda
eraldava tegurina, takistusena, mis piirabrahvastevahelist suhtlemist,
omamoodi kommunikatsiooni tõkkena. Niisiis on keel ühteaegu sild ja
eraldusmüür.
Teaduse ja tehnika kiire areng alates 1950. aastate keskpaigast tähendas
informatsioonihulga tormilist kasvu, keerustumist ja uute infosuundade
kujunemist. Infoplahvatus avaldus publikatsioonide tormilises kasvus
kõikidel teadusaladel seoses trükiasjanduse ning side-, televisiooni- ja
raadiotehnika täiustumisega.
Informatsioonilaviin tekitas informatsioonikriisi. Aasta jooksul trükitakse
maailmas umbes 100 000 erialaajakirja, umbes 400 000 raamatut. Jõuti
küllaltki ootamatu paradoksini: avaldati üha rohkem ja paremat infot, kuid
asjatundjate informeeritus neid huvitavates küsimustes vähenes. Selle
põhjuseks raskused vajaliku teabe kätteleidmisel. Teadlased räägivad juba
keskkonna saastamisest infoga.
Infokriisi teravdab informatsiooni paljukeelsus. On tarvis palju tõlkida.
Kuid tõlkimine on töö mis nõuab palju aega ja raha. Olemasolevatel andmetel
tõlgitakse Euroopas käesoleval ajal 80 kuni 240 miljonit lehekülge aastas,
maksma läheb see 1,5-4,8 miljardit dollarit.
Kui varem tõlgiti eeskätt religioosseid, diplomaatilisi ja ilukirjanduslikke
tekste, siis nüüd on suhe muutunud: kõige enam tõlgitakse kaubandusalaseid
(35%) ja teaduslik-tehnilisi (20-21%), ilukirjandus moodustab 0,3% kogu
tõlketoodangust.
Lahenduseks oleks neutraalse esperanto keele ametlik kasutuselevõtt, mis
oleks teiseks keeleks emakeele kõrval ja samaaegselt kaitseks kõiki
rahvuskeeli vägivalla- ja võimukeelte hävitava mõju eest. Maailma uue
keelekorralduse toimimiseks on esmalt vajalik poliitilist otsust. Näiteks
märtsis 2005.a. saksa Herzberg linna ja poola Gòra linna valitsused võtsid
esperanto keele omavaheliseks suhtlemiskeeleks. Infot saab internetist
HYPERLINK "http://www.ic-herzberg.de/"www.ic-herzberg.de
Võõrkeelte omandamine eeldab väljumist harjumuspärasest emakeelsest
keskkonnast ning nõuab suurt ponnistust ja veendumust tehtava vajalikkuses,
sest emakeele hästi reguleeritud, alati täpselt ja sujuvalt töötav süsteem
kinnistub meis juba lapsepõlves ning muutub käitumisvormiks. Emakeele
valdamise kogemus valitseb inimest, määrab tema käitumise. Sellest väljuda
ei ole sugugi lihtne. Õnneks esperanto keel on suhteliselt kergesti
omandatav.
Osata keelt tähendab säilitada mälus selle grammatikareeglid ja neile
reeglitele alluv sõnavara. Esperanto sõnavara ja grammatika rahvusvaheline
iseloom ning keele lihtne struktuur teevad tema õppimise ja õpetamise
võrratult lihtsamaks ja kergemaks, kui seda on mis tahes rahvuskeele
õppimine ja õpetamine. Seetõttu on esperanto hõlpsasti äraõpitav ka
iseseisvalt õppimise teel.
Esperanto keele looja Ludwig Lazar Zamenhof (1859-1917), sündis poola linnas
Bialystokis, mis tol ajal kuulus Venemaale. Lapsepõlv möödus
paljurahvuslises ja mitmekeelses keskkonnas. Ta ütles:“Rahvusvahelise keele
idee, mille ellurakendamisele ma olen pühendanud kogu oma elu, tärkas minus
juba lapsepõlves.“ Ta jõudis järeldusele, et rahvusvaheliseks keeleks võib
olla ainult neutraalne keel. Tuttavate Euroopa keelte puhul pani ta tähele
nende keerulist süsteemi, nägi, kui palju oli seal stiihiliselt loodud
elemente, ebajärjekindlust jne. Zamenhof asub elavate keelte materjali ümber
töötama. Nii ilmus 1878. aastal, kui Zamenhof oli lõpetanud gümnaasiumi,
tema tehiskeele projekt Lingwe universala`universaalkeel`.
Ent isa nõudis, et Ludwigist saaks silmaarst. Selleks sõitis noor Zamenhof
Moskvasse, kus ta aga ei lakanud mõtlemast uue keele üle. Varsavisse
naasnud, kus ta perekond sel ajal elas, sai Zamenhof teada, et isa oli tema
keeleprojekti käsikirja ja muud visandid ära põletanud.
Zamanhof elas seda raskelt läbi.
Salaja, nii et tuttavad ja sugulased ei märkaks, asus ta 1880. aastate algul
uuesti keele aluseid välja töötama.
1887. aastal oli keeleprojekt enam-vähem valmis.Vältimaks naljaheitmist ja
pilkeid ning kartes patsiente eemale peletada, otsustab silmaarst ja
filoloog Zamenhof avaldada uue keele projekti varjunime all. Ta otsib seda
kaua ja jääb lõpuks peatuma sõna „lootev“ juurde.
Tiitellehele on kirjutatud „Dr.Esperanto“, järgneb teose nimetus vene
keeles:“Rahvusvaheline keel. Eessõna ja täielik õpik“. Tänu äia rahalisele
toetusele see trükiti.
Esimese maailmasõja alguseks oli esperanto õpikuid ilmunud peaaegu 30
keeles.
Just esperanto puhul on võimalik rääkida ühiskonna madalamate kihtide
massilisest kaasatõmbamisest rahvusvahelise keele liikumisse.Esimesed
tööliste esperantorühmad ja -ühingud hakkasid tekkima XX sajandi algul
mitmel Euroopa maal: Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis jm.
Esperantost sai erikeelsete kollektiivide reaalne suhtlemisvahend, kuna ta
kasvas tehiskeelest üle elavaks keeleks. Esperanto sisestruktuuri võimalused
on loogilised ja ei ole väiksemad etniliste keelte vastavatest
väljendusvõimalustest.
Esialgu ilmuvad esperanto keeles tõlked: juba1888. aastal annab A.Grabovski
esperanto keeles välja Aleksandr Puúkini „Tuisu“, seejärel Wiljam
Shakespeare`i „Hamleti“, Nikolai Gogoli „Revidendi“, Moliére`i, Goethe,
Schilleri jt. teoseid.
Eesti esperantokeelsest kirjandusest saavutasid rahvusvahelise tunnustuse
Hendrik Adamsoni ja Hilda Dreseni esperantokeelne looming. Hilda Dresenist
kujunes rahvuskirjanduste suur tõlkija esperanto keelde. Ta on tõlkinud
palju kirjanikke. Ainuüksi ühes antoloogias „Nõukogude Eesti luule“ (1977)
tutvustas ta maailmale 36 eesti poeeti; ta on tõlkinud veel „Kalevipoja
(1975) ja palju muud. Hilda Dresen tõlkis ka vene ja ukraina kirjandust.
1968.-69. õppeaastal õppis esperantot 16 505 õpilast 31 maal 543 koolis.
Lisaks sellele õpetatakse esperantot 16 riigi 29 ülikoolis.1964. aastaks oli
juba 127 terminiloogilist sõnastikku viiekümne eriala oskussõnadega.
Tegutseb spetsiaalne Rahvusvaheline Esperanto Teadusassotsiatsioon (aastast
1908), mis koordineerib esperantot teadusse rakendatavate õpetlaste tööd ja
millel on oma häälekandja – ajakiri „Teaduslik ringvaade“. Küllaltki
arenenud on esperantokeelne perioodika. Käesoleval ajal ilmub üle saja
ajalehe ja ajakirja, osa neist on teaduslikud – keemia, geograafia,
meditsiini, õigusteaduse, pedagoogika jt. erialade
väljaanded. Esimesed raadiosaated esperanto keeles toimusid 1922. aastal
Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal. 1979. aastal edastasid
esperantokeelseid saateid 11 riigi 14 jaama.
Tähtis osa esperanto arengus on seltsidel, organisatsioonidel, mitmesugustel
kohtumistel ja Kongressidel. Esimesel ülemaailmsel esperanto kongressil
1905. aastal oli kohal 688 delegaati. 68. kongressil, mis toimus1983. aastal
Budapestis, oli osavõtjaid 4834.
Ülemaailmsesse Esperantoliitu (asutatud 1908), mis asub Rotterdamis, kuulub
käesoleval ajal üle 40 rahvusliku esperantoorganisatsiooni üle kahe tuhande
liikmega ja veel umbes 50 erialade ja kultuurivaldkondade järgi moodustatud
assotsiatsiooni ja seltsi. Tegutsevad õpetajate, juristide, ajakirjanike,
arstide, raudteelaste, noorte ja üliõpilaste rahvusvahelised
Esperantoliidud. Alates esimesest ülemaailmsest kongressist 1905. aastal
töötab esperanto Akadeemia, mille ülesandeks on suunata keele arengut. Eri
aegadel on akadeemia liikmeteks olnud väljapaistvaid keeleteadlasi. Selle
tööst on osa võtnud ka akadeemik Paul Ariste.
Eriline osa on1953. aastal asutatud ühingul „Ülemaailmne esperantoliikumine
rahu eest“.
Missugused on siis esperantot iseloomustavad jooned?
Kõigepealt tuleb mainida põhimõtet „üks häälik – üks täht“ s.o. foneetilist
kirjaviisi, mis võimaldab lähendada hääldamist (suulist kõnet) maksimaalselt
kirjapildile (kirjalikule kõnele). Sellega on kõrvaldatud graafika ja
ortograafiaga seotud raskused, mis annavad end nii teravalt tunda mitme
Euroopa keele, nagu inglise ja prantsuse keele õppimisel, kus kirjapildi ja
häälduse vahel on lausa kuristik. Nagu teada on esperanto grammatika kokku
võetud 16 reeglisse, millest piisas, et väljendada kõiki grammatilisi
suhteid, mis on vajalikud selleks, et süsteem täidaks sõnade muutmise
funktsiooni. Erandeid see grammatika peaaegu ei tunne. Loogilisus ja
erandite välistatus vastandavad esperanto grammatika järsult etniliste
keelte grammatikale. Mis puutub aga sõnavarasse, siis on esperanto, just
vastupidi, viidud võimalikult lähedale nendele keeltele, põhinedes kõige
levinumate Euroopa keelte ühistel leksikaalsetel ühikutel. Nii toimis
Zamenhof, luues esperantot, ühel juhul Euroopa keelte suhtes kontrasti
printsiibi järgi, teisel juhul sarnasuse põhimõtet jälgides ja leidiski
tehiskeele optimaalse variandi.
Kaasajal on esperanto keel muutunud elavaks rahvusvaheliseks keeleks ja ta
pakub uue maailma keelekorralduse rakendamise puhul end teiseks keeleks
emakeele kõrvale!
Kui nii teostuks, siis ei peaks õpilased koolis teisi keeli kohustuslikus
korras õppima. Siis oleks keeleprobleem maailmas lahendatud ja suurriikide
keeled ei saaks vägivaldselt väikerahvaste keeli ja nende kultuuri hävitada,
nagu see praegu toimub Eestis.
Ülemaailmse Esperanto-Liidu 2006.a. Aastaraamatus on märgitud 99 riiki, kus
õpitakse ja õpetatakse esperanto keelt põhiliselt tänu entusiastidele,
kelledel puuduvad rahalised ja poliitilised võimalused. Euroopa Liidu
parlamendis on mitmel korral arutletud esperanto keele kasutuselevõttu.
Soome eesistumise ajal hakati tõlkima EL materjali esperanto keelde!
Tänavune 92-e Ülemaailmne Esperantistide Kongress toimub Jaapanis, Jokohamos
(4.-11.08.2007).
Tänavune 43-s Baltimaade Esperanto-Päevad toimuvad Leedus, Úiauliai
Ülikoolis (14.-22.juulil 2007).
Maailmas toimub väga palju erinevaid esperantistide üritusi, kokkutulekuid,
seminare ja kongresse. Näiteks, seoses 100 aastat esperantot Soomes,
tähistatakse kultuurisündmusena Kuopio Muusikakeskuses 27.juulist
1.augustini 2007., soome presidendi pr. Tarja Haloneni kaitse all.
Noored esperantistid koostavad igal aastal üksteise külastamiseks uue
raamatu „Pasporta servo“(passi teenus).Esperantist, kes soovib, et teda
külastataks, annab oma andmed ja teenuse pakkumise tingimused raamatu
koostajale. Selles raamatus on ligi 3000 aadressi üle Maailma, erinevate
teenuste ja vastuvõtu tingimuste pakkumisega. Nii külastavad paljud
esperantistid teineteist ja tutvuvad teiste rahvaste kultuuri, kommete,
looduse ja muuga!
Esperanto algkursuse läbimiseks kulub ca 60 õppetundi. Umbes 25%
algsõnavarast on meile varem teada kui rahvusvahelised sõnad! Kes on
esperanto keelt õppinud, sellel on hulga lihtsam teisi keeli õppida, kuna ta
on saanud selge ettekujutuse keele struktuurist.
Esperanto keelt on analüüsinud Tartu Ülikooli professor Aleksandr Dulitúenko
oma raamatus „Maailmakeele otsingul“(Tartu, 2004). See raamat on
raamatupoodides müügis.
Interneti kodulehelt HYPERLINK
"http://blog.delfi.ee/blog/Esperantist"http://blog.delfi.ee/blog/Esperantist
leiate esperanto kohta eesti keeles lugemist. Üks kasutatavam Esperanto
kursus internetis on kodulehel HYPERLINK
"http://eo.lernu.net/"http://eo.lernu.net/ See on tõlgitud 63-e keelde.
Kahjuks mitte veel eesti keelde.
Brasiilias koostatud Esperanto kursus on kodulehel HYPERLINK
"http://www.kurso.com.br/"http://www.kurso.com.br See on tõlgitud 23-e
rahvuskeelde, kuid mitte veel eesti keelde.
Venekeelne Esperanto kursus on HYPERLINK
"http://www.esperanto.mv.ru/Seppik/index.html"http://www.esperanto.mv.ru/Sep
pik/index.html
Tartu Esperanto klubi koduleheks on HYPERLINK
"http://kultuuriaken.tartu.ee/?place=1062181863"http://kultuuriaken.tartu.ee
/?place=1062181863
Tallinna Esperanto klubi koduleht on HYPERLINK
"http://isasosendakajinda.blogspot.com/"http://isasosendakajinda.blogspot.co
m
Poola Raadio esperantokeelset saadet saate kuulata kodulehelt HYPERLINK
"http://www.polskieradio.pl/eo/"http://www.polskieradio.pl/eo/
Wikipedia kodulehel HYPERLINK
"http://et.wikipedia.org/wiki/Esperanto"http://et.wikipedia.org/wiki/Esperan
to on esperanto kohta lugeda.
Saate osa võtta esperantokeelsetest turismireisidest HYPERLINK
"http://www.esperanto-turismo.com/"www.esperanto-turismo.com
Saate valida endale esperantokeelse kirjasõbra HYPERLINK
"http://www.multimania.com/kosomo"www.multimania.com/kosomo
Põhja-Ameerika organisatsioon Lapsed Ümber Maailma jagab vaesematele
esperanto lastele tasuta õppevahendeid, raamatuid, laule ja kasette
HYPERLINK "http://www.icxlm.org/"www.icxlm.org.
Esperanto keelt kõnelevatel skautidel on koduleheks HYPERLINK
"http://www.esperanto.org/skolta/sm"www.esperanto.org/skolta/sm
Hiina esperantistidel on taidêitãiun koduleht HYPERLINK
"http://www.01248.cn/"www.01248.cn
Lõuna-Korea uususundi Ùonbulismil on esperantokeelne koduleht HYPERLINK
"http://www.uonbulismo.net/"www.uonbulismo.net
Jaapani usundi Oomoto esperantokeelne koduleht on HYPERLINK
"http://www.epa.jp/"www.epa.jp.
Taanis Martinus-Instituudi esperantokeelne koduleht on HYPERLINK
"http://www.martinus.dk/"www.martinus.dk
Algkristluse Kvekerismi esperantokeelne koduleht on HYPERLINK
"http://www.kveker.org/esperanto.htm"www.kveker.org/esperanto.htm
Katoliku usu esperantokeelne koduleht on HYPERLINK
"http://www.ikue.org/"www.ikue.org
Noorte esperantistide interneti aktiivi koduleht on HYPERLINK
"http://www.ikso.net/echei"www.ikso.net/echei
Esperanto õpetajate interneti koduleht on HYPERLINK
"http://www.ilei.info/"www.ilei.info
Budistide esperantokeelne koduleht on HYPERLINK
"http://www.esperanto.us/budhana.html"www.esperanto.us/budhana.html
Euroopa Esperanto-Liidu koduleht on HYPERLINK
"http://www.groups.yahoo.com/group/europa-esperanto-unio"www.groups.yahoo.co
m/group/europa-esperanto-unio
Kristlike Evangelistide (KELI) koduleht on HYPERLINK
"http://www.chez.com/keli"www.chez.com//keli
Ülemaailmse Esperanto-Liidu (UEA) koduleht on HYPERLINK
"http://www.uea.org/"www.uea.org
Bruno Gröningi Sõpruskonna (vaimne tervendamine) koduleht on HYPERLINK
"http://www.brunogroening.org/"www.brunogroening.org
Veel esperantokeelseid kodulehti: HYPERLINK
"http://esperanto.net/"http://esperanto.net, HYPERLINK
"http://groups.google.com/group/estonio"http://groups.google.com/group/eston
io , HYPERLINK "http://www.monda.org/nesto/"http://www.monda.org/nesto/
MTÜ Võsu Vaimse Keskuse AMO koduleht on HYPERLINK
"http://www.spiritism.ee/"www.spiritism.ee
Esperantokeelseid interneti kodulehti on palju.
Esperanto sõnastikud eestlastele
1895 Esperanto-eesti sõnastik Villem Vaher
1911 Esperanto-eesti lisa sõnastik ( enam kui 900 sõna lisaks Universaal
sõnastikule)
H. Útahlberg.
1912 Esperanto-eesti sõnastik Jakob Rosenberg
1923 Eesti-esperanto sõnastik Jakob Rosenberg
1926 Esperanto õpiraamatu sõnastik Erik Arvisto
1927 Esperanto-eesti sõnastik Vo-Ko (P.Berg (P.Ariste), H.Dresen ...)
1931 Eesti-esperanto taskusõnastik H. Rikand
1933 Esperanto-eesti taskusõnastik H. Rikand
1936 Esperanto-eesti sõnastik H. Rikand
1957 Väike esperanto-eesti sõnaraamat Hendrik Sepamaa
1990 Eesti-esperanto sõnastik Jaan Ojalo
2004 Esperanto-eesti sõnaraamat Raimond Haabvere
1911, 1923, 1931, 1934 Esperanto võti
Esperanto keele neutraalsus lähendab rahvaid, seega me räägime ja suhtleme
inimene inimesega, mitte eestlane venelasega või hiinlane inglasega jne.!
Esperanto keele omandamine ja kasutamine on vajalik investeering maailma
kultuuri- ja rahuprotsessi! Hõlpsasti õpitav Esperanto hüvitab Sinu
õppimisvaeva külluslikult.
Niisiis, kas te räägite esperantot? Kui mitte, siis võime soovitada õpikuid:
Z.V. Semenova, M.I. Isaev „Uãebnik jazõka esperanto“. Moskva 1984; J. Ojalo
„Esperanto keele õpik“.
Tallinn,1973 ja1986 ning parandatud trükk 1995.
Kontakt
August Kilk
Rakvere tee 9
45501 Võsu
Lauatelefon: 3238572
Mobiiltelefon: 53345516
E-mail: HYPERLINK "mailto:august.kilk@mail.ee"august.kilk@mail.ee
Skype august.kilk
|
|
17 Mai 2007
|
|
|
| |
| |
| |
 |
|
|
