Koolide väitel sunnib majanduslik olukord gümnaasiumiõpilasi õpingute kõrvalt tööl käima. Nõrgematele käib üle jõu riiklik õppekava, mille nõudmised pärast põhikooli lõpetamist järsult kasvavad, kirjutas Eesti Päevaleht.

Pärnu Hansagümnaasiumi direktor Silja Kikerpill ütles, et paljud õpilased töötavad õhtuti. "See on viimastel aastatel tekkinud probleem," kinnitas ta. "Lapsed töötavad ööklubides või pubides ettekandjana. Rahateenimiseks kuluv aeg on tegelikult see, mida võiks sisustada näiteks matemaatika või keemiaga."

Hansagümnaasiumist siirduski möödunud aastal mitu õpilast täiskasvanute gümnaasiumi, et põhirõhk tööle asetada.

Tallinna transpordikooli direktor Valeri Aava nentis samuti, et vaesematest kodudest pärit õpilased kipuvad koolist välja langema. "Kõige kurvemas seisus on teisest Eesti otsast pärit õpilased, kellele Tallinnas elamine on lihtsalt kallis," ütles ta.

Toitlustamisel sõltuvad õpilased koduvalla suvast: vaid vastutulelikumad vallad maksavad kodukandi õpilaste eest toiduraha. Haridus- ja teadusministeeriumi üldkeskhariduse peaspetsialist Liilia Oberg tunnistas, et suur väljalangevus koolidest tähendab riigile ebaefektiivselt kasutatud raha.

"Keskharidus pole meil kohustuslik ja sellepärast ei võeta õpingute katkestamist nii traagiliselt," leidis ta.

Haljala gümnaasiumi õppealajuhataja Inge Laiv möönis, et välja pudenevad need, kellele on vastuvõtmisel järeleandmisi tehtud. "Tullakse paluma, et võtke mind vastu, aga õpilane kaevab omale ise augu. Riigieksamid tuleb ikkagi kõigil teha," selgitas ta. BNS