Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Riigikontroll: kiirabi pole parimal viisil kättesaadav
Riigikontrolli hinnangul ei taga praegune süsteem kiirabi optimaalset kättesaadavust, selle üheks põhjuseks on perearstide ebapiisav kättesaadavus.

Kiirabi on üle koormatud kergekäeliselt tehtud väljakutsetega, sanas ei ole inimestel perearsti tööaja välisel ajal piisavalt muid võimalusi arstiabi saada kui pöörduda kiirabi poole, teatas riigikontrolli pressiesindaja BNS-ile.

Riigikontrolli analüüs näitab, et 27 protsenti väljakutsetest ei ole üldse kiirabitöö ehk tegu pole eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgitusega.

Kiirabi on välja kutsutud isegi selleks, et kindaks teha, kas naine on rase või mitte. Kiirabi väljakutsumist on põhjendatud ka näiteks sooviga mitte tüüdata perearsti.

"Olukord, kus kiirabi on hõivatud selliste väljakutsetega, võib tuua kaasa selle, et tõsised abivajajad võivad kannatada," nentis riigikontroll.

Kerged kiirabikutsed, mis ei vaja kohest sekkumist, moodustavad kiirabi tööst ligikaudu 70 protsenti, raske kategooria väljakutseid on umbes 30 protsenti. Võrreldes põhjamaadega kasutatakse Eestis kiirabiteenuseid üldse palju - kutseid 1000 inimese kohta aastas on Eestis ligi kaks korda rohkem.

Senini on välja arendamata perearsti nõuandetelefon, teavitustöö haiglate erakorralise meditsiini osakondade tööst ja võimalustest on puudulik ning korraldamata on transporditeenuse pakkumine patsientidele, kes seda vajavad.

Eestis võtab perearst vastu tööajal 40 tundi nädalas. Vastuvõtuajad peavad olema igal tööpäeval ajavahemikul kella 8-18. Seega on perearstiabi osutamine tööajaga piiratud ning muul ajal peab inimene abi saamiseks kutsuma kiirabi või pöörduma ise traumapunkti.

Kiirabisse pöördumist kasvatab ka osa inimeste negatiivne kogemus perearsti juures või traumapunktis.

Praeguse riikliku korralduse järgi on erakorralise meditsiini osakonnal õigus küsida 50-kroonist visiiditasu, kui patsient läheb ise kohale. Seevastu kiirabi kutsumine on tasuta ka siis, kui kiirabi ta haiglasse transpordib. Seetõttu on patsiendil kerge vigastuse või haiguse korral odavam tellida kiirabi. Analüüs näitab, et ka perearstid kasutavad ära võimalust sokutada patisendi transport kiirabile.

Ka häirekeskuste tegevus ei ole alati efektiivne. Puudub ühtne kiirabi väljakutsete töötlemise juhend, mis põhjustab ka kiirabi liiga kergekäelist väljasaatmist. Samuti ei suuda häirekeskused kinni pidada kutsete töötlemiseks ettenähtud ajast.

Kiirabi kohalejõudmine raskete väljakutsete korral on väga erinev. Linnades jõuab kiirabi raske kutse korral kohale enamasti 15 minuti jooksul, mitte seitsme minuti jooksul, nagu näeb ette Eesti Kiirabi Liidu sisene norm. Probleemsem on kiirabi kohalejõudmine maapiirkondades, kus see võib isegi raskete kutsete puhul aega võtta üle 30 minuti.

Riigikontroll soovitab kiirabibrigaadide töökoormuse vähendamiseks töötada välja esmase erakorralise arstiabi korralduse mudel, mis peaks korrastama kiirabi, perearsti, erakorralise meditsiiniabi osakondade ja transporditeenuse osutajate tööjaotust.

Riigikontroll leiab ka, et perearsti tööjuhendis tuleb kindlaks määrata, millal perearst peab tegema koduvisiite ja millal võib ta koduvisiidist keelduda. See aitab patsiendil selgemini teadvustada juhud, kui perearst peab koduvisiidi tegema ning ei ole vaja kutsuda kiirabi.

Tagada tuleb ka perearsti infotelefoni võimalikult kiire käivitamine, et inimestel saaksid arstlikku konsultatsiooni ka perearstide töövälisel ajal. Haigekassa andmetel ei käivitu nõuandetelefon enne 2005. aastat. Juhul kui infotelefon ei aita vähendada kergete kutsete osakaalu, tuleb kaaluda suuremates linnades perearsti öövalve rakendamist.

Riigikontrolli arvates tuleks ka lõpetada kiirabibrigaadide kasutamine patsientide transpordiks, kui selleks puudub erakorraline vajadus. Samuti tuleb välja töötada patsiendi sõidukulude hüvitamise kord, mis vähendab kutseid, kus kiirabi on tellitud ainult selleks, et jõuda tasuta haiglasse.

2005. aasta eelarves on Eestis tegutseva 90 kiirabibrigaadi jaoks ette nähtud 183 miljonit krooni, kuid praeguse brigaadide arvu juures peaks see olema 215 miljonit. Seetõttu tuleb riigikontrolli hinnangul leida võimalusi süsteemi tõhustamiseks, et tagada teenuse kvaliteet.

Riigikontroll leidis ka, et kiirabi valdkonna juhtimine on kohati nõrk, mida näitab elementaarse statistika ja analüüsi puudumine.  BNS

20 September 2004
  Kommentaarid