Kui tänavu aprillis ja mais usaldas peaministrit 51 protsenti eestlastest, siis septembris oli see näitaja vaid 30 protsenti. Sama madal näitaja oli peaminister Mart Laaril 2001. aastal, teatas uuringu korraldanud firma Saar Poll.

Valitsuse usaldusereiting kukkus eestlaste seas käesoleva aasta kevade usaldusnäitajast 55 protsendilt 44 protsendini. Riigikogu reiting langes eestlaste silmis 53 protsendilt 43 protsendile, erakondade usaldusväärsus oli kevadel 29 protsenti, nüüd 20. Saar märkis, et täpselt sama väike oli eestlaste usaldus erakondade vastu 2001. aastal.

1000 Eesti elaniku arvamust küsis Saar Poll 2.-12. septembrini, Lihula monumendi lasi valitsus maha võtta 2. septembril.

Saar Polli juht, sotsioloog Andrus Saar ütles, et mõned vastajad andsid oma hinnangu institutsioonide usaldusele sellel ajal, kui nad olid värskelt teada saanud Lihula sündmusest, teised vastasid juba sündmuse järelkajade mõjust lähtudes ning osa inimesi ei olnud sellest loost midagi kuulnud.

Ta tõdes, et Lihula sündmused panid eestlased ja mitte-eestlased erinevatesse leeridesse. Saar ütles, et kui eestlaste usaldus riigikogu, valitsuse ja peaministri vastu langes väga tugevalt, siis mitte-eestlaste usaldus nende institutsioonide vastu tõusis mõnevõrra.

Saar rääkis, et mitte-eestlaste usaldus erakondade vastu on aastast 2001 kõige madalam: erakondi usaldab praegu 14 protsenti küsitletuist. 64 protsenti eestlastest ei ole rahul praeguse poliitilise olukorraga, mitte-eestlastest pole rahul 49 protsenti.

"Praegune olukord meenutab situatsiooni, mis valitses kevadsügisesel ajal Toompeal aastal 2001, mil peaministriks Mart Laar ning rahva usaldus valitsuse, riigikogu ja peaministri suhtes kukkus rängalt. Praegust usalduskriisi kolme aasta tagusest eristab see, et praeguses olukorras usaldus riigikogu vastu on mõnevõrra vähem kannatada saanud kui tollal. Riigikogu vaikis sellal, kui valitsus tegutses," rääkis Andrus Saar.  BNS