Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Komisjon: 20.000 juudi hukkamine Eestis pole tõendatud
Inimsustevastaste kuritegude uurimise sihtasutus saatis seoses kavandatavate holokausti mälestusmärkidega kultuuriministeeriumile kokkuvõtte raportist, mille kohaselt pole 20.000 juudi Eestis hukkamine tõestatav.

Eesti juudikogukonna esinaise Cilja Laudi sõnul hukati Eestis siiski 20.000 juuti, mitte 10.000, nagu pakkus Max Jakobsoni juhitud inimsusevastaste kuritegude komisjon.

"Mina isiklikult usun ja meie kogukond usub seda, mis ütles Jad va šemi komisjon. Seal on: 20.000 juuti suri Eestis," rääkis Laud Eesti Televisiooni uudistesaatele. "Need andmed, mis Max Jakobson andis - 10.000, seal ei ole väga paljusid laagreid nimetatud."

Laud lisas, et Max Jakobsoni juhitud inimsusvastaste kuritegude uurimise Eesti rahvusvahelise komisjoni andmete seas ei ole näiteks Jägala ja Kalevi-Liiva laagreid.

Kultuuriministeeriumi internetilehel avaldatud 14. septembril saadetud komisjoni raporti kokkuvõttes teatatakse, et 1941. aasta sügisel ja talvel hukati Sonderkommando 1a korraldusel veerand Eesti juudi kogukonnast, ülejäänud olid põgenenud Nõukogude Liitu.

Komisjoni esindajad Toomas Hiio ja Meelis Maripuu nendivad, et päris täpne arv ei ole teada: Eugenie Gurin-Loov avaldas 1994. aastal nimekirja 929 nimega, Indrek Paavle 2002. aastal avaldatud nimekirjas on 948 nime, Einsatzgruppe A 1941. aasta aruandes nimetatakse arvu 963.

"Juute hukati Pärnus, Tartus ja eriti Tallinnas. On võimalik, et ligi pooled neist hukati väljaspool Eestit: pärast sõda Saksamaal tunnistas julgeolekupolitsei ja SD ülem Eestis Martin Sandberger, et umbes 400 Eestist pärit juudi naist ja last viidi Pihkvasse ja lasti seal maha 1941. ja 1942. aasta talvel. Teadaolevalt hukati 207 juudi meest Tallinna keskvanglas, 53 juuti Tartus, 137 Pärnus," kirjeldatakse kokkuvõttes.

1942. aasta septembris toodi komisjoni andmetel Eestisse kaks ešeloni juudi vange. Esimene ešelon toodi Terezini getost, teises ešelonis olid põhiliselt Saksamaalt pärit juudid. Nende jaoks rajati Jägalasse endise eesti sõjaväe suurtükigrupi baasi koonduslaager.

Komisjoni esindajad märgivad, et andmed ešelonide koosseisu kohta on jälgitavad Saksamaa arhiivimaterjalides. "Kokku saabus 2100-2200 vangi, kellest 1600-1700 hukati Kalevi-Liiva polügoonil juba saabumise päeval. Ülejäänud rakendati tööle. Haigeid või laagri juhtkonnaga konflikti sattunuid hukati Kalevi-Liival ka järgnevate kuude jooksul. Kokku hukati Kalevi-Liival umbes 2000 inimest, mis on enamik Eestisse toodutest. Lisaks hukati sealsamas ka umbes 100 mustlast. Laager suleti 1943. a septembris, allesjäänud vangid viidi Tallinna keskvanglasse," jõudsid inimsusevastaste kuritegude uurimise komisjoni eksperdid järeldusele.

Jägala laager allus Eesti julgeolekupolitseile, laagri ülem oli Aleksander Laak. Hiio ja Maripuu teatavad, et praegu Kalevi-Liival asuval mälestusmärgil olev ohvrite arv 6000 tugineb ilmselt 1960. aastate alguses Eesti NSV-s korraldatud niinimetatud Gerretzi-Laagi-Viigi-Mere protsessi materjalidele.

"Ehkki juurdluse käigus jõuti samuti järeldusele, et hukatuid oli umbes 2000-3000, kirjutati kohtuotsusesse 1944. aastal tegutsenud niinimetatud ENSV erakorralise komisjoni pakutud arv "üle 5000". Protsessi materjale säilitatakse praegu Eesti rahvusarhiivi riigiarhiivi eraarhiivide osakonnas," märkisid ajaloolased.

1943. aasta sügisel toodi Eestisse umbes 10.000 juuti Kaunase ja Vilniuse getodest, mõnedel andmetel ka Riiast ja Bystritzast Transilvaaniast, neid rakendati peaasjalikult põlevkivitööstuses, kuid ka teistel töödel. Kõik juudi vangid koondati inimsusevastate kuritegude uurimise komisjoni andmetel Vaivara koonduslaagrisse, mille komandatuurile alluvaid töölaagreid avati ja suleti Kloogast Petseri ja Narvani ja Kiviõlist Põhja-Lätini vastavalt tööjõuvajadusele ja rinde liikumisele kokku vähemalt 20 kohas.

Vaivara koonduslaageri arsti Franz von Bodmani Eestisse jäänud kuuaruannete põhjal on vangide arv ja suremus laagris jälgitav 1943. aasta septembrist kuni 1944. aasta juunini. Bodmani raportit on uurinud ja selle inglise keelde tõlkinud Eesti komisjoni liige Nicholas Lane Ameerika juudi komiteest.

1944. aasta suvel alustati Vaivara laagri evakueerimist Saksamaale, evakueerimise ajal osa vange hukati, kuid komisjon tunnistas, et täpsed arvud puuduvad. Uurija Riho Västriku hinnangul hukati või suri umbes 10.000 1943. aastal Eestisse toodud vangist ligikaudu pool, nende hulgas 1800-2000 Kloogal 19. septembril maha lastud vangi. Ülejäänud evakueeriti komisjoni andmetel Saksamaale, enamasti Stutthofi koonduslaagrisse.

Komisjoni uurimisrühma käsutuses on materjalid 1944. aasta 6. augustist kuni novembri lõpuni Eesti ja Läti sadamatest välja sõitnud laevadele pandud isikute arvu kohta. Vangide puhul ei ole alati eristatud juudi vange teistest vangidest. Erandina on 14. augusti kohta märgitud, et siis oli Tallinna sadamas laevadele laadimiseks valmis 5000 juudi vangi.

1944. aastal toodi Tallinna keskvanglasse umbes pooled 878 juudi mehest, kes 1944. aasta mais Prantsusmaalt küüditati ja lõpuks Ida-Euroopasse jõudsid. "Osa nendest lasti maha Leedus. Keskvanglasse paigutatud prantsuse juudid lasti maha Tallinna lähedal," on inimsusevastaste kuritegude uurimise komisjon leidnud.  BNS

20 September 2004
  Kommentaarid