Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Kodakondsuse nõuded puuetega inimestele leevenduvad
Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu, mis võimaldab kodakondsuse taotleja vabastamist tervislikel põhjustel osast eksamitest.

Eelnõu järgi saab kodakondsuse taotleja eesti keele ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamitest vabastada või ta saab sooritada eksamid sellises ulatuses ja viisil, mida kodakondsuse taotleja tervise seisund võimaldab.

Eelnõu järgi tuleb sellistel isikutel esitada kodakondsus- ja migratsiooniametile eksamite tunnistuste asemel ekspertkomisjoni otsus, mis kinnitab, et isik ei ole võimeline nimetatud eksameid sooritama, või märgib, millises ulatuses ja mil viisil on ta suuteline neid tegema.

Näiteks isikul, kellel on sajaprotsendiline kuulmiskadu, ei võimalda tema tervise seisund sooritada keeleeksamit osas, millega kontrollitakse kuuldu mõistmist. Kui kuulmiskadu on osaline, antakse vajadusel võimalus sooritada eksam teisel ajal ja isiku tervise seisundile vastaval viisil, seisab eelnõu seletuskirjas.

Ekspertkomisjoni poole pöördumiseks peab isik esitama raviarsti teatise oma tervisliku seisundi kohta, millest nähtub, et ta pole võimeline kas täielikult või osaliselt kodakondsuse saamiseks ette nähtud eksameid sooritama.

Ekspertkomisjoni kuuluvad nii eriarstid kui ka eripedagoogid. Komisjoni moodustab ja selle töökorralduse kehtestab haridus- ja teadusminister kooskõlastatult sotsiaalministriga.

Võrreldes kehtiva seadusega, on eelnõust välja jäetud viide puude raskusastmele, kuna puude definitsioonid on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kohaselt seotud kõrvalabi vajadusega.

Eelnõu ette valmistanud siseministeeriumi hinnangul ei ole mõistlik eritingimustel kodakondsuse saamist siduda puude raskusastmega, vaid lähtuda tuleb isiku võimest eksameid sooritada.

Opositsioonilise Keskerakonna hinnangul on eelnõu praegusel kujul toores, kuna puuetega inimestele eesti keele ja seaduste tundmise eksami sooritamisel on nende seisukoha järgi peamine see, kuidas tagada inimeste võrdne kohtlemine.

"Kas riigikohtu otsuses viidatud vajadus tagada võrdsusõigus tähendab pelgalt puuetega inimeste ebavõrdse kohtlemise lõpetamist eksami sooritamisel või ka seda, et riik tagaks erivajadustest tulenevalt eksamiteks õppimisel võrdsed võimalused sarnaselt puudeta inimestega," selgitas keskerakondlasest riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp BNS-ile.

"See võib tähendada nii erineva raskusastmega eksamite koostamist ja otse loomulikult erivajadustega inimestele sobivas vormis välja töötatud õppematerjale, metoodikat ja õpetajaid ning ligipääsu tagamist nendele," rääkis Sepp. "Problemaatiline on ka see, kas valitsuse nägemuse kohaselt loodav komisjon on piisavalt pädev puudest tuleneva õpivõimetuse määramiseks."

Keskerakond peab kahetsusväärseks, et eelnõu ettevalmistamisse ei ole kaasatud puuetega inimeste esindajaid, mistõttu on eelnõu esialgne lahendus nende hinnangul toores ja käsitleb probleemi olemust pealiskaudselt.

Muudatusettepanekuid saab eelnõule esitada 6. oktoobrini.  BNS

22 September 2004
  Kommentaarid