Kümme aastat pärast Estonia katastroofi võib reisijatevedu Läänemerel
olla endiselt ohtlik, leiavad Rootsi parlamendisaadikud, kes soovivad
Estonia hukku uuesti uurida.
1994. aasta 28. septembril hukkus Estonia katastroofis 852 inimest.
Paljud kahtlevad uurijate järelduses, et Estonia huku põhjustas
konstruktsiooniviga.
Viis Rootsi parlamendisaadikut, nende seas Estonia hukus ellu jäänud
Kent Harstedt, soovivad algatada õnnetuse asjaolude selgitamiseks uue uurimise,
teatas Reuters.
"Eksisteerib oht, et samasugune katastroof võib uuesti aset leida," märkisid
saadikud avalikus kirjas. "Kümme aastat hiljem ei tea me ikka veel, miks
Estonia põhja läks ja 852 inimest hukkus. On alust arvata, et me pole
rakendanud õigeid meetmeid, et vältida analoogset õnnetust tulevikus."
Harstedt ja tema kaaslased märgivad kirjas, et Estonia põhjaminemise
kiirus viitab millelegi enamale kui visiiri konstruktsiooniveale. Asjaolu, et
parvlaev läks põhja paarikümne minutiga, võib tähendada, et allpool veepiiri oli
laevakeres auk või et visiir oli juba lahti.
"Mul oli algusest peale tunne, et uurimisega oli midagi valesti," ütles
Harstedt. "Meie, kes me olime kohapeal, ei suuda aru saada sellest, kuidas
uurimistulemustes laeva põhjaminekut kirjeldatakse. Meie seda nii ei näinud."
Göteborgi merendusekspert Anders Ulfarson nõustub, et uurimistulemused
tekitavad küsimusi.
"Ilmne valejäreldus on juba see, et Estonia oli meresõidukõlbulik,"
ütles Göteborgi Chalmersi tehnikaülikooli merendusarhitektuuri osakonna juhataja
professor Ulfvarson. Kuigi Ulfvarsoni arvates on vähenenud analoogse õnnetuse
kordumise oht, leiab ta, et uus uurimine aitaks taastada usaldust uurijate vastu
ning parandada laevaohutust veelgi.
Rootsi parlament otsustab lähiajal, kas algatada Estonia huku suhtes
uus uurimine.
Reuters-BNS