"See versioon ei tule üldse kõne allagi. Kui Estonia keres oleks veepiirist allpool olnud auk, siis ei oleks laev nii kiiresti uppunud. August laeva tungiv vesi oleks kogunenud laeva põhja ja see oleks alust püsti hoidnud," ütles Laur BNS-ile.

Lauri kinnitusel ei ole tal mingit põhjust kahelda rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõppraportis, mis tõi Estonia uppumise põhjuseks konstruktsioonivea.

Tema hinnangul soovivad Estonia huku uut uurimist taotlevad Rootsi parlamendisaadikud ennast lihtsalt tähtsaks teha. Laur märkis, et laevavrakki ei saa õigust rikkumata uurida, kuna 7-8 riiki on ühinenud rahvusvahelise leppega, mis kuulutab Estonia uppumispaiga hauaks ja vraki uurimine oleks hauarahu rikkumine.

Laur peab võimalikuks, et erinevaid teooriaid Estonia hukkumise kohta ja avaldusi laevahuku uueks uurimiseks võib tulla veel ka paarikümne aasta pärast. "Siin tasub meenutada näiteks Titanicut," lausus Laur.

Viis Rootsi parlamendisaadikut, nende seas Estonia hukus ellu jäänud Kent Harstedt, soovivad algatada õnnetuse asjaolude selgitamiseks uue uurimise, teatas Reuters.

"Eksisteerib oht, et samasugune katastroof võib uuesti aset leida," märkisid saadikud avalikus kirjas. "Kümme aastat hiljem ei tea me ikka veel, miks Estonia põhja läks ja 852 inimest hukkus. On alust arvata, et me pole rakendanud õigeid meetmeid, et vältida analoogset õnnetust tulevikus."

Harstedt ja tema kaaslased märgivad kirjas, et Estonia põhjaminemise kiirus viitab millelegi enamale kui visiiri konstruktsiooniveale. Asjaolu, et parvlaev läks põhja paarikümne minutiga, võib tähendada, et allpool veepiiri oli laevakeres auk või et visiir oli juba lahti.

Tallinnast Stockholmi teel olnud Estonia uppus 1994. aasta 28. septembril Utö saare lähedal. Õnnetuses hukkus 852 inimest, eluga pääses 137.  BNS