Valitsus kiitis neljapäeval põhimõtteliselt heaks elukoha registreerimist karmistava rahvastikuregistri seaduse eelnõu, mida täpsustatakse veel nädala jooksul ja saadetakse siis riigikokku.

Eelnõu kohaselt on rahvastikuregistri objektiks olev inimene kohustatud tagama enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse rahvastikuregistris. Kui inimene, tema alaealised lapsed või eestkostetavad asuvad teise eluruumi, peab ta aadressi muutumisest teatama 30 päeva jooksul, alates eluruumi püsivalt elama asumisest.

Praegune seadus ütleb vaid, et elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse esitab isik kirjalikult elukohateate elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele.

Eelnõu seletuskiri nendib, et kehtiva seaduse kohaselt tuleb teatele lisada omaniku nõusolek või eluruumi üürilepingu koopia, kui isik ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik.

Seletuskiri meenutab, et võlaõigusseadus lubab sõlmida üürilepingu ka suuliselt. Nii võib tekkida olukord, kus inimesel on küll õiguslik alus ruumis elada, kuid ta ei saa selle aadressi oma elukohana rahvastikuregistrisse kanda, sest tal puudub kirjalik üürileping ning omanik ei luba talle kuuluva ruumi aadressi üürniku elukohana rahvastikuregistrisse kanda.

Seetõttu on seadusesse lisatud omaniku selgesõnaline kohustus anda sellisel juhul vastav nõusolek. Kui inimene siiski ei saa mingil põhjusel omaniku nõusolekut elukohateate esitamiseks, on tal võimalus esitada elukohateade ka omaniku nõusolekuta. Sel juhul kinnitab ta allkirjaga oma õigust kasutada ruumi elukohana suulise kokkuleppe alusel omanikuga.

Eelnõu sätestab, et valeandmete esitamise eest omavalitsuse vastavale asutusele rahvastikuregistrisse kandmiseks karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk kuni 6000 krooni. Sama karistus on ette nähtud omanikule, kui ta põhjendamatult takistab elukohateate esitamist.

Eelnõu ütleb ka, et kui pidevalt omavalitsuses viibiva rahvastikuregistri objektiks oleva inimese elukoha aadress pole registrisse kantud, peab omavalitsuse pädev asutus algatama inimese elukoha aadressi kandmise registrisse.

Samuti peab sotsiaalhoolekande-, meditsiini-, pääste-, politsei- või muu asutus omavalitsusele teatama oma ülesannete täitmise käigus omavalitsuse territooriumil avastatud püsivalt viibivatest isikutest, kelle aadress pole kantud registrisse või kes ei ela registrisse kantud aadressil.

Seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk elukohaandmete kvaliteedi parandamine selleks, et igal inimesel oleks rahvastikuregistris aadress, ning see aadress peaks tegelikkusele võimalikult täpselt vastama.

Täpsus on vajalik riigile ja omavalitsustele, et nad saaksid inimesele osutatavaid teenuseid planeerida ning isikuga avalike ülesannete täitmiseks kontakti saada.

Samuti peaks olema inimese enda huvides riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega suhtlemiseks vajalike andmete teatamine, sest see kindlustab õiguste kasutamise ja lihtsustab kohustuste täitmist, märgitakse eelnõu seletuskirjas.  BNS