Linnade liidu juhatus võttis vastu pöördumise, milles soovitakse
haridussüsteemis kavandatavate muudatuste eelnõu menetlemise peatamist.
Linnade liidu juhatus ei pea õigeks, et pea kõiki elanikke puudutavat
valdkonda otsustatakse muuta ilma sisulise avaliku arutelu ja ühiskondlike
kokkulepeteta, reformi maksumuse analüüsideta ning juriidilise normitehnika
vastu eksides, seisab peaminister Juhan Partsile, haridus- ja teadusminister
Toivo Maimetsale ja regionaalminister Jaan Õunapuule adresseeritud pöördumises.
Liidu juhatuse hinnangul muudetakse eelnõuga põhiseaduses, kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduses ning haridusseaduses sätestatud kohalike
omavalitsuste rolli hariduse kättesaadavuse tagamise osas ning kohaliku
omavalitsuse toimimise põhialuseid.
Seetõttu jättis linnade liit haridus- ja teadusministeeriumi ette valmistatud
eelnõu kooskõlastamata, teatas linnade liidu pressiesindaja BNS-ile.
Üleriigilised omavalitsusliidud ei ole olnud kaasatud suuremahuliste
muudatuste ettevalmistamise protsessi, millega on rikutud Euroopa kohaliku
omavalitsuse hartas ning kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduses
sätestatud põhimõtteid, seisab pöördumises.
Liidu juhatus märgib pöörumises, et üleriigilised omavalitsusliidud on
esitanud eelnõu kohta hulgaliselt põhimõttelisi märkusi ja ettepanekuid, kuid
konstruktiivse dialoogi vormis pole neid käsitletud ühelgi töörühma kohtumisel.
Minister Toivo Maimets vastas linnade liidu pöördumisele oma avaldusega,
milles teatas, et hariduselu edendamiseks on vaja lahendusi, mitte pidurit.
Ta kinnitas, et ministeerium on muudatusettepanekute esitajana teadlik nendes
sisalduvate muudatuste eesmärkidest ning mahust ja analüüsinud arvukates
töögruppides põhjalikult võimalikke tagajärgi. "Ettepanekud on koostatud
sellisel viisil, et tulemused oleks Eesti hariduseelule üksnes positiivsed,"
lisas ta.
Maimetsa sõnul on ministeerium sarnaselt liidule teadlik hariduskorralduse
hetkeseisust ja on ka kursis siseministeeriumis valminud Eesti regionaalarengu
strateegiaga, samuti riigikontrolli auditis esineva tõsise kriitikaga
haridussüsteemi rahastamise suunas.
Minister nentis, et Eesti hariduskorralduses on palju puudujääke, millele
tähelepanu juhtinud ka liidu esindajad. tähelepanu juhtinud. Ta lisas, et
eelnõus on arvestatud liidu ettepanekutega, nagu ka kümnete teiste partnerite
ettepanekutega.
Maimets lisas, et muudatuste ja ümberkorralduste vajalikkuses ei ole seni
kahelnud ükski ühiskonnaelus osalev organisatsioon, huvirühm ega erakond.
Ministeerium ja ligi üheksa kuud tegutsenud töörühmad on arvestanud iga
võimaliku lahendusega ja lahendust tõotava ideega. Seepärast ei näe eelnõu
esitanud ministeerium ühtki põhjust, miks peaks programmi praegusese staadiumis
veel peatama või venitama.
Ta nentis, et arutlus muudatuse üle hariduskorralduses jätkub ning kõik
edasiviivaid ideid ja ettepanekuid on oodatud.
Ministri sõnul täieneb programm iga päeva uute märkustega ja kindlasti
sisaldab selle lõplik versioon veel palju arukaid täiendusi.
Maimets ütles, et kui linnade liidul on välja pakkuda terviklahendus
hariduskorralduses vajalike reaalsete muudatuste osas, siis on ministeerium
ülimalt huvitatud sellega tutvumisest. "Terviklahendusi sisaldavaid muudatusi on
Eesti hariduskorraldus oodanud kõigilt asjaosalistelt juba üle kümne aasta ning
niisama protsessi pidurdamine ei saa olla eesmärk omaette," teatas ta. BNS