Riigi Teatajas teisipäeval ilmuv määrus käsitleb võõrliike, mille Eestisse toomine tehistingimustes pidamiseks on keelatud ja mis võivad Eestis levides ohustada siinset looduslikku tasakaalu ning tekitada majanduslikku kahju.

Võõrliike on looduskaitseseadusega keelatud loodusesse lasta, määrus käsitleb neid võõrliike, mis on kõige ohtlikumad ja invasiivsemad ja mida ei tohi Eestis isegi tehistingimustes kasvatada.

Keskkonnaministeerium teatas BNS-ile, et paljusid määruses nimetatud liike ei esine Eestis ka praegu, kuid mõned neist - näiteks kährik, mink ja karuputk - kasvavad-elavad siin juba ammu. Olemasolevate võõrliikide isendeid ei tule Eestist välja viia, kuid neid on keelatud juurde tuua.

Võõrliigid on ministeeriumi teatel Eesti looduslikule mitmekesisusele väga ohtlikud. Näiteks on praeguseks mink ehk ameerika naarits haaranud oma valdusse siinse põlise asuka, euroopa naaritsa elupaigad ja tõrjunud sellega viimase välja. Euroopa naaritsa asurkonda üritatakse praegu Hiiumaal suurte jõupingutustega taastada.

Keelatud võõrliikide nimekirja kuuluvad taimeliikidest muu hulgas mürgised karuputked, loomaliikidest aga imetajad, nagu kanada kobras, tähnikhirv, kabehirv, kanada saarmas, ameerika naarits ehk mink, kährikkoer, valgesaba-pampahirv, ondatra, küüliku looduslik vorm, muflon ja hallorav.

Lindudest on nimestikus valgepõsk-händpart ja vähkidest kitsasõraline vähk, ogapõskne vähk ja signaalvähk. Samuti kuulub nimekirja putukaid: Wollenweberi kartuli-kiduuss, männi-laguuss, liblikas ameerika valgekaruslane ja mesilane Megachile rotundata.

Vastavate võõrliikide nimekirja kehtestamine ei välista täielikult nende liikide kasvatamist Eestis. Nii on looduskaitseseaduse kohaselt keelatud tehistingimustes kasvatada looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendeid, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel keskkonnaministri loal.

Määruse eelnõu koostamise ajal olid ka läbirääkimised Eesti karusloomakasvatajate esindajatega. Läbirääkimistel jõuti järeldusele, et uusi mingi- ja kährikufarme Eestis asutada ei tohi, kuid olemasolevad farmid võivad tööd jätkata keskkonnaministri loal.

Paljudes Lääne-Euroopa farmides on mingi kasvatamine keskkonnaministeeriumi andmetel täiesti keelatud ning suurtootjad suunduvad järjest enam Ida-Euroopasse. Eesti püüab seda pealetungi ennetada, kinnitas ministeeriumi esindaja.

Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri jõustub 22. oktoobrist, välja arvatud mingi ja kähriku suhtes, kelle tarvis on ette nähtud üleminekuaeg.  BNS