Inspektsioon saatis kolmapäeval linnavalitsusele kui Pagajeva tööandjale ettekirjutuse tagada linnavalitsuses keeleseaduse nõuete täitmine. Linnapea Rein Annik peab otsustama 1. novembriks, kas vabastada Pagajeva ametist või mitte.

Keeleinspektsiooni järelevalvejuht Leho Klaser ütles BNS-ile, et inspektsioon riigikeele oskuseta ametniku lahkumiseks enamat teha ei saa, otsustajaks on tööandja.

Abilinnapea peab keeleseaduse kohaselt eesti keelt valdama kõrgtasemel, kuid Pagajeva ei suutnud Klaseri sõnul tänavu juulis sooritada ka algtaseme eksamit, kogudes maksimaalsest 100 punktist 55. Eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 60 punkti.

Vajaliku taseme eesti keele eksami sooritamist nõudvate ettekirjutuste täitmata jätmise eest on keeleinspektsioon trahvinud 54-aastast Pagajevat kolm korda, 1998. aastast alates on tema keeleoskust kontrollitud neljal korral. Viimase trahvi suurus oli 600 krooni. Abilinnapea keeleoskuse kohta esitas kohalik eakas naine kaebuse õiguskantslerile, kes suunas selle lahendamiseks keeleinspektsiooni.

Linnapea Rein Annik ütles BNS-ile, et rohkem kaebusi Pagajeva keeleoskuse kohta ei ole ja abilinnapea saab oma tööga hakkama. "Mul on Pagajeva avaldus, et ta jätkab eesti keele õppimist. Olen tänulik, et ta pole käega löönud, vaid püüab keelt omandada," rääkis Annik, tõdedes, et paljudel on võõrkeele äraõppimine raske.

Linnapea märkis, et Narva-Jõesuu elanike enamus on venekeelne. "Ma võin ju Pagajeva vabastada ja võtta palgale noore inimese, kes oskab eesti- ja inglise keelt, kuid elanike teenindamine tõlgi vahendusel oleks nonsenss," tähendas Annik, lisades, et Narva-Jõesuu linna dokumentatsioon on kõik eestikeelne.

Enne otsuse langetamist Pagajeva suhtes lubas Annik arvestada kõiki asjaolusid. "Keeleseadust tuleb täita ka Narva-Jõesuus," lausus ta.

Pagajeva kandideeris linnavolikokku valimisliidus Meie Tulevik.  BNS