"Antud juhul kooliaritmeetika ei kehti," kirjutas Savisaar Postimehes. "Üks pluss üks ei pruugi tähendada kahte, heal juhul jääb liitmistulemus ühe ja kahe vahele, halvemal juhul alla ühe."

Keskerakonna liidri hinnangul soovisid paljud riigikogu viimastel valimistel Res Publica poolt hääletanud nõnda protestida Eesti parteide süsteemi vastu üldse.

"Kui nüüd establishment'ile hävingut lubanud Res Publica ühineb etableerunud Reformierakonnaga, käsitletakse seda kui lõplikku lahtiütlemist "uuest poliitikast" ning integreerumist vana ja selle valijatekihi ja paljude Res Publica liikmete silmis korrumpeerunud süsteemiga," jätkas ta. "Need inimesed pöörduvad kindlasti uuest liidust ära."

Savisaar ennustas, et tugevat paremparteid Res Publica ja Reformierakonna ühinemisest tõenäoliselt ei teki, nendevahelised lõhed pigem suurenevad.

Ta meenutas Isamaa ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) kunagist liitumist, millest samuti loodeti suuremat sünergiat. "Tegelikult eksisteerib ERSP tänaseni kui fraktsioon Isamaaliidu sees, mis seda ühendust on pigem nõrgestanud," kirjutas Savisaar.

Keskerakonna liidri sõnul võib ju ette kujutada liberaalset Reformierakonda kui fraktsiooni konservatiivse Res Publica rüpes, kuid sel juhul ei lase Reformierakond mööda ühtegi võimalust end ühinenud partei sees maksma panna.

"Pikka pidu "uuele jõule" see küll ei tõota," ennustas opositsioonipartei juht.

Samuti pole tema sõnul selge, milline saab olema niinimetatud ühinenud Reformierakonna toetus rahva silmis. "Res Publica loodab, et sellele kandub üle Reformierakonna praegune küllalt kõrge reiting," kirjutas Savisaar. "Reformierakond jälle kardab, et ühinemise järel kandub neile üle Res Publica madal toetustase."

Savisaar on enda sõnul ses küsimuses sama meelt pigem Reformierakonnaga. "Rahvas ei usu, et Reformierakond suudab Res Publicat paremaks muuta, pigem usutakse, et Res Publica suudab põhja tõmmata ka Reformierakonna," kirjutas ta.

Keskerakonna esimees kirjutas, et kui parempoolsed on ebapopulaarsed, siis valija jaoks ei ole enam võimalust ühe parempoolse partei toetajate ringist minna sujuvalt üle teise samasuguse partei toetajate ringi.

Savisaare hinnangul tugevdab asjade käik kindlasti Keskerakonna positsioone. "Kui paremalt vasakule on inimeste jaoks liiga pikk samm, siis poolele teele - tsentrisse - võivad nad tulema hakata küll," kirjutas ta.

Samuti peaks uus loodav paremliit Savisaare hinnangul ideoloogiliselt nihkuma tsentrile lähemale ning nii kaugenema Reformierakonnale omasest ultraliberalismist.

Savisaare ennustusel järgneks paremjõudude ühinemisele surve nii vene erakondade kui üldse väikeparteide liitumiseks.

"Tõenäoliseks muutub, et Ivari Padar (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ja Tiit Toomsalu (Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei) leiavad ühise keele," kirjutas ta. "Üldse ei saa välistada, et liitumismõtteid hakkavad mõlgutama ka "maalähedased" Isamaaliit ja Rahvaliit. Mõlemad tunnevad ennast kõrvalejäetuna uuest paremühendusest."

Savisaar lisas, et kuigi paremerakondade liitumine on Keskerakonna jaoks kasulik, ei kurvasta Keskerakond ka selle üle, kui ühinemist siiski lõpuks ei toimu. "Parempoolsete šansid järgmistel valimistel on piisavalt nõrgad mõlemal juhul," kirjutas ta.

Kommenteerides Reformierakonna esimehe aseesimehe Andrus Ansipi mõtet Eesti paremerakondade võimalikust ühinemisest, ütles Savisaar augusti alguses linnavalitsuse pressikonverentsil, et paremerakondade ühinemine oleks Eestile kasulik.

"Tahaks toetada Andrus Ansipi ideed, et Res Publica, Isamaaliit ja Reformierakond võiksid moodustada parempartei," ütles ta siis, sest see oleks tema hinnangul kasulik kogu Eestile ja ka ühinevatele erakondadele endile.

"Eesti poliitiline maastik muutuks sellest selgemaks," lisas Savisaar.  BNS