Kõige enam vastandavad meedias eestlasi ja mitte-eestlasi poliitikud, selgus
kolmapäeval esitletud integratsiooni meediauuringust.
Tartu ülikooli sotsioloog Külliki Kortsi sõnul võib ülevaate põhjal väita, et
kui ühiskonnas on viimase viie aasta jooksul toimunud positiivne muutus
integratsiooniteema käsitlemisel, teemade ring on mitmekesistunud ja räägitakse
palju multikultuursest ühiskonnast, siis poliitilistes tekstides pole muutusi
märgata.
Poliitikute sõnavõtud integratsiooni teemal on jätkuvalt 1990. alguses
kasutusele võetud rahvusriigi võtmes, kus eri rahvusest inimesi tihti üksteisele
vastandatakse, tõdesid uuringu koostajad.
Kuigi üldine tendents integratsiooniteema käsitlemisel meedias on viie aasta
jooksul muutunud positiivsemaks, tõstetakse uuringus esile mitut probleemi.
Tuli ilmsiks, et poliitikud ja riik ei käsitle venekeelset elanikkonda kui
inimesi oma vajaduste, huvide ja seisukohtadega ning nendega ei peeta dialoogi.
Meediauurija Valeria Jakobsoni sõnul võib see viia olukorrani, kus
sotsiaalsed arengud venekeelses kogukonnas on stiihilised ja riik ise loobub
võimalustest neid protsesse reguleerida.
Ohuks peetakse ka seda, et ei teki tugevat eestivenelase kodanikuidentiteeti,
mis seoks selle ühiskonnagrupi Eesti riigiga.
Euroopa Liiduga ühinemine pole venelaste enesemääramist senini mõjutanud,
kuid uuringus nimetatakse tõsiasjaks, et kodakondsusetus takistab neil
suhtlemast Euroopa Liiduga samal tasandil kui eestlastel.
Integratsiooni sihtasutuse
tellimusel on Balti Ajakirjandusuurijate Assotsiatsiooni (BAMR) meediauurijad
1999. aastast alates pidevalt hinnanud integratsiooniprotsesside kajastamist
eesti- ja venekeelses ajakirjanduses.
Tallinnas Olümpia hotelli konverentsikeskuses kolmapäeval esitletud uuringu
algatas professor Marju Lauristin. Tegemist on kokkuvõttega viie aasta jooksul
tehtud tööst, kus toodi välja pikemaajalised arengusuunad. BNS