Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Valitsus tahab jätta Eestisse alles kuus kohut
Valitsus arutab neljapäeval kohtute seaduse muutmise eelnõu, mille järgi jääb 2006. aastast praeguse 16 maa- ja linnakohtu ning nelja halduskohtu asemele neli maakohut ja kaks halduskohut.

Eelnõu järgi hakkavad maakohtud tegelema tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasjade lahendamise ning halduskohtud haldusasjade lahedamisega. Eelnõu eesmärk on ühtlustada kohtunike töökoormust.

Tallinna linnakohus ja Harju maakohus ühinevad eelnõu järgi Põhja maakohtuks, mille tööpiirkond hakkab olema Harju maakond.

Ida-Viru maakohtu, Narva linnakohtu ja Lääne-Viru maakohtu ühinemisel tekib Viru maakohus, mille tööpiirkond on Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond.

Pärnu maakohtu, Lääne maakohtu, Saare maakohtu, Järva maakohtu ja Rapla maakohtu ühinemisel tekib Lääne maakohus, mille tööpiirkond on Pärnu, Lääne, Hiiu, Saare, Järva ja Rapla maakond.

Tartu maakohtu, Jõgeva maakohtu, Viljandi maakohtu, Valga maakohtu, Põlva maakohtu ja Võru maakohtu ühendamisel tekib Lõuna maakohus, mille tööpiirkond on Tartu, Jõgeva, Viljandi, Valga, Põlva ja Võru maakond.

Justiitsministeerium lähtus eelnõus maakohtute nimetamisel varem reformitud politsei- ja prokuratuuriasutuste territoriaalsest jaotusest.

Tallinna halduskohus ja Pärnu halduskohus ühinevad Tallinna halduskohtuks ning Tartu halduskohus ja Jõhvi halduskohus Tartu halduskohtuks.

Halduskohtute tööpiirkonnad järgivad regionaalministri kava maakondade jagunemise kohta tõmbekeskuste suhtes.

Eelnõu eesmärk on ühtlustada õigusemõistmise kiirust ja parandada kvaliteedi, kuna suuremates kohtuasutustes on võimalik kasutada inimesi paremini ning see võimaldab ühtlustada kohtunike töökoormust ja kohtuasjade menetlusaega.

Kohtumõistmine jätkub kõigis praegu tegutsevates kohtumajades.

Eelnõu järgi võib esimese astme kohtul olla mitu kohtumaja. Iga kohtunik on alaliselt teenistusse määratud ühte kohtumajja, kuid ta on võib kohtuasju arutada igas vastava maakohtu kohtumajas. Kohtumajade arvu ja täpse asukoha ja seal alaliselt tegutsevate kohtunike arvu määrab justiitsminister.

Samas võivad inimesed esitada hagiavalduse või kaebuse mingi tööpiirkonnaga kohtu igas majas hoolimata sellest, milline kohtunik millises majas seda arutama hakkab.

Kohtuasjade jagamine kohtunike vahel nähakse ette tööjaotusplaanis, mille kinnitab kohtu üldkogu.

Koos õigusemõistmisega hõlmab reform ka kohtute juures paiknevaid kinnistus- ja kriminaalhooldusosakondi, mille organisatsioon viiakse samuti üle nelikjaotusele.

Registriosakondade struktuuris, mis juba toimib nelikjaotusena, ei toimu suuri muudatusi, kuid eelnõu muudab nende tööpiirkondi, et need ühtiks loodavate maakohtute tööpiirkondadega.

Eelnõu järgi jõustub uus kohtute seadus 1. jaanuaril 2006. 

BNS

27 Oktoober 2004
  Kommentaarid