Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Eesti 20 kohut võivad ühineda kuueks

Valitsus kiitis neljapäeval heaks kohtute seaduse muutmise eelnõu, mille järgi ühinevad praegu tegutsevad 16 maa- ja linnakohut ning neli halduskohut 2006. aastal neljaks maakohtuks ja kaheks halduskohtuks.

Kohtumõistmine jätkub kõigis praegu tegutsevates kohtumajades, teatas valitsuse pressiesindaja.

Eelnõu järgi hakkavad maakohtud tegelema tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasjade lahendamise ning halduskohtud haldusasjade lahendamisega. Eelnõu eesmärk on ühtlustada kohtunike töökoormust.

Tallinna linnakohus ja Harju maakohus ühinevad eelnõu järgi Põhja maakohtuks, mille tööpiirkond hakkab olema Harju maakond.

Ida-Viru maakohtu, Narva linnakohtu ja Lääne-Viru maakohtu ühinemisel tekib Viru maakohus, mille tööpiirkond on Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond.

Pärnu maakohtu, Lääne maakohtu, Saare maakohtu, Järva maakohtu ja Rapla maakohtu ühinemisel tekib Lääne maakohus, mille tööpiirkond hõlmab Pärnu, Lääne, Hiiu, Saare, Järva ja Rapla maakonda.

Tartu maakohtu, Jõgeva maakohtu, Viljandi maakohtu, Valga maakohtu, Põlva maakohtu ja Võru maakohtu ühendamisel tekib Lõuna maakohus, mille tööpiirkond on Tartu, Jõgeva, Viljandi, Valga, Põlva ja Võru maakond.

Justiitsministeerium lähtus eelnõus maakohtute nimetamisel varem reformitud politsei- ja prokuratuuriasutuste territoriaalsest jaotusest.

Tallinna halduskohus ja Pärnu halduskohus ühinevad Tallinna halduskohtuks ning Tartu halduskohus ja Jõhvi halduskohus Tartu halduskohtuks.

Halduskohtute tööpiirkonnad järgivad regionaalministri kava maakondade jagunemise kohta tõmbekeskuste suhtes.

Eelnõu eesmärk on ühtlustada õigusemõistmise kiirust ja parandada kvaliteedi, kuna suuremates kohtuasutustes saab kasutada inimesi paremini ning see võimaldab ühtlustada kohtunike töökoormust ja kohtuasjade menetlusaega.

Eelnõu järgi võib esimese astme kohtul olla mitu kohtumaja. Iga kohtunik on alaliselt teenistusse määratud ühte kohtumajja, kuid ta on võib kohtuasju arutada igas vastava maakohtu kohtumajas. Kohtumajade arvu ja täpse asukoha ning seal alaliselt tegutsevate kohtunike arvu määrab justiitsminister.

Inimesed võivad esitada hagiavalduse või kaebuse mingi tööpiirkonna igas kohtumajas hoolimata sellest, milline kohtunik millises majas seda arutama hakkab.

Kohtuasjade jagamine kohtunike vahel nähakse ette tööjaotusplaanis, mille kinnitab kohtu üldkogu.

Koos õigusemõistmisega hõlmab reform ka kohtute juures paiknevaid kinnistus- ja kriminaalhooldusosakondi, mille organisatsioon viiakse samuti üle nelikjaotusele.

Registriosakondade struktuuris, mis juba toimib nelikjaotusena, ei toimu suuri muudatusi, kuid eelnõu muudab nende tööpiirkondi, et need ühtiks loodavate maakohtute tööpiirkondadega.

Eelnõu järgi jõustub uus kohtute seadus 1. jaanuaril 2006.

Justiitsminister Ken-Marti Vaher ütles neljapäeval ajakirjanikele, et praegu erineb kohtuasjade menetlusaeg eri kohtute vahel kuni kaheksa korda ning uus süsteem aitab seda ühtlasemaks muuta.

Kava järgi hakkavad kohtunikud spetsialiseeruma, näiteks alaealiste kuritegevusele, perevägivallale või majanduskuritegevusele, mis ühtlustab ja parandab otsuste kvaliteeti.

Vaheri sõnul kaalus justiitsministeerium kohtupidamise kvaliteedi tõstmiseks ka kohtunikukohtade juurdeloomist, kuid jõudis järeldusele, et neljapäeval valitsuse heakskiidu saanud eelnõu annab sama tulemuse palju efektiivsemalt.

Kava järgi hakkab Põhja maakohtusse kuuluma 66 kohtunikku, Viru maakohtusse 30, Lääne maakohtusse 23, Lõuna maakohtusse 35, Lääne halduskohtusse 17 ja Tartu halduskohtusse üheksa kohtunikku.  BNS

28 Oktoober 2004
  Kommentaarid