Tartu observatooriumi teadusdirektor Tõnu Viik ütles BNS-ile, et tähesaju tipphetk on 17. novembri õhtul ja ööl vastu neljapäeva, kui selge ilma korral võib tunnis näha umbes kümmet kuni viitteist meteoriiti.

"See on üks kehvemat sorti tähesadu," märkis ta.

Viigi sõnul peaks tähesadu olema selge ilmaga hästi jälgitav, sest segavat täiskuud ei ole.

Samas on mõned vaatlejad ennustanud, et tähesadu võib tulla tunduvalt tugevam, kirjutab internetiväljaanne Vaatleja.

Leoniidide meteoriidisaju radiant ehk koht taevas, kust sadu näib tulevat, on Lõvi tähtkujus.

Leoniide põhjustab Temple-Tuttle'i komeet, mille teekond lõikub Maa orbiidiga iga 33 aasta tagant. Komeet jätab enda taha miljardite kilomeetrite pikkuse tolmujoa. Kui Maa juhtub seda juga läbima, süttivad tolmuosakesed planeedi atmosfääris, mis tekitavadki tähesaju.

Maa jõuab seda juga mitu aastat läbida, kuna see on väga pikk.

Järgmine teoreetiline võimalus leoniide näha tuleb 2032. aasta paiku.

Viimase aja suurimad tähesajud Eestis olid 1998. aastal, kui tippööl langes tunnis 45 perseiidi, ja 1999. aastal, kui tipphetkel langes tunnis ligi 200 leoniidi.  BNS