Reformierakonna ettepanekut eelnõu menetlusest tagasi lükata toetas 43 koalitsioonipoliitikut, vastu oli 15 opositsioonierakondade saadikut.

Eelnõu ei toetanud ka valitsus, põhjendades seda kohalike omavalitsuste tegevuse stabiilsuse huvidega ning eelkõige vastutuse hajumise võimalusega.

"Kuna võimuerakonnad näitasid täna poliitilist soovimatust lubada valimisliitude osalemist 2005. aasta kohalikel valimistel, tuleb põhiseaduslik õigus jalule seada õiguskantsleril ja riigikohtul," teatas Isamaaliidu fraktsiooni pressiesindaja Margus Tsahkna BNS-ile.

Isamaaliitlaste hinnangul kohalike valimisliitude keelamine mitte ei arenda demokraatlikku kultuuri, vaid hoopis lõhub seda, seades inimeste poliitilisele koondumisele sundparteistamise pitseri.

"Isamaaliit on selgel seisukohal, et valimisliitude moodustamise vabadus peab kohalike omavalitsuste valimiste puhul olema tagatud ka edaspidi. Samuti soovime anda võimaluse moodustada kohalikul tasandil erakondade valimisliite," ütles Tsahkna lisades, et valimisliitude moodustamise võimalikkust on toetanud ka õiguskantsler.

15. juulil 2002. aastal tunnistas riigikohus põhiseadusvastaseks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse osas, mis ei võimaldanud kodanike valimisliitude osalemist kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel.

30. juulil 2002. aastal võttis riigikogu vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse, mis võimaldas kodanike valimisliitude osalemist 2002. aasta sügisel toimunud kohalikel valimistel. Siis sätestati, et kodanike valimisliite saab registreerimiseks esitada üksnes kuni 2005. aasta 1. jaanuarini.  BNS