Riigikogu hääletas neljapäeval kohalike omavalitsuste korralduse seadusse sisse muudatusettepaneku, mis lubab riigikogu liikmetel olla samal ajal ka volikogu liige.

Ehkki riigikogu põhiseaduskomisjon seda ideed eelmisel nädalal ei toetanud, pälvis see neljapäeval siiski riigikogulaste toetuse. Reformierakondlasest õiguskomisjoni esimehe Väino Linde ettepanekut taastada riigikogu liikmete õigus olla paralleelselt ka kohaliku omavalitsuse liige toetas 41 Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu saadikut. Selle vastu hääletas 30 Res Publica ja Isamaaliidu saadikut, sotsiaaldemokraati ja sotsiaalliberaali.

Järgmise aasta oktoobris jõustuma pidanud sättega oli riigikogu 2002. aastal Keskerakonna ja Reformierkonna poolthäältega otsustanud, et volikogu liikme volitused peatuvad riigikogu liikme volituste täitmise ajaks kuni riigikogu liikme volituste lõppemiseni. Selline muudatus oli kantud soovist takistada võimu liigset kontsentreerumist kitsa ringi isikute kätte ja asjaolust, et riigikogu liige lihtsalt ei jõua ega suuda mõlemat tööd samaaegselt teha.

Linde rääkis BNS-ile, et riigikogulastel peab säilima võimalus kuuuluda omavalitsuste volikogudesse eelkõige seepärast, et saadikute side nende kodukohaga säiliks.

Ta põhjendas, et kui suurematest linnadest ja valdadest pärit riigikogulased saavad end oma valijate probleemidega kursis hoida ka meedia kaudu, siis näiteks väiksematest valdadest riigikogusse valituil on seda raskem teha.

"Senine kümneaastane kogemus on tõestanud, et selline lahendus on hea," ütles Linde. "Kohalike omavalitsuste valimistel välistab see variant ka erakondadel võimaluse seada üles mõni riigikogu liige lihtsalt peibutuseks ja häälte püüdmiseks."

Ta möönis, et isiklikult oleks tal lihtsam töötada vaid ühes kohas. "Üht vankrit on ikka kergem vedada kui mitut, aga kodukandi probleemidega kursishoidmiseks on kohalike omavalitsuste töös osalemine vajalik," tõdes Linde.

Sotsiaalliberaalide saadikuühendus teatas, et taunib sellega kaasnevat võimu koondumist ja kohalikult tasandilt uute tegijate poliitikasse tuleku raskendamist.

Nende hinnangul on Eesti esindusdemokraatia areng saanud tugeva hoobi samuti maavanemate määramisel ilmneva sundparteistamise ja venitamisega. "Üha vastuvõetamatumaks muutub mitmete erakondade käitumine, mis ei lähtu riigi huvidest, vaid kitsalt erakondlikust võimuvõitlusest," teatasid sotsiaalliberaalid.  BNS