Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Eesti ei ole võimeline naftatankeri avariid kõrvaldama
Riigikontrolli hinnangul ei ole Eesti vaatamata suurele naftaavarii ohule võimeline reostust õigel ajal avastama ega seda omal jõul kõrvaldama, pannes sellega ohtu kogu Läänemere.

Tihe laevaliiklus ning naftasaaduste ja muude kemikaalide veo jätkuv kasv Läänemerel suurendab reostuse tekke tõenäosust, teatas BNS-ile riigikontrolli pressiesindaja.

Naftavedu Eesti sadamate kaudu on aastatel 1993-2002 kasvanud ligi 20 korda. Läänemerel liigub päevas keskmiselt 2000 laeva ja umbes 200 neist on naftatankerid.

Keskkonnainspektsiooni hinnangul on ulatusliku mõjuga naftatankeriavarii toimumise tõenäosus Eesti vetes ähvardavalt suur - kolm kuni viis juhtumit kümne aasta jooksul.

Reostus võib olenevalt selle suurusest põhjustada keskkonnakatastroofi. Seetõttu on oluline, et riik oleks võimeline reostusjuhtumitele kiiresti ning efektiivselt reageerima, leiab riigikontroll.

Riigikontrolli hinnangul on piirivalveameti võimekus merereostusjuhtumite avastamisel võrdlemisi väike ega anna kindlustunnet, et reostusele jõutakse kiiresti jälile.

Vähese reostuse avastamise põhjuseks on eelkõige nüüdisaegsete õhuvaatlusseadmete puudumine, lendude vähesus ning see, et õhuvaatluste kavandamisel ei arvestata riskihinnanguid. Keskmiselt teeb piirivalve nädalas üks kuni kaks patrulllendu.

Kui reostus on juba tekkinud ning avastatud, peaks seda kiiresti kõrvaldama hakkama. Et reostuse likvideerimist korraldava ametkonna sisetegevus ja koostöö teiste ametkondadega oleks merereostusjuhtumite korral hästi koordineeritud, on vaja riiklikku reostustõrjeplaani, mis seni puudub, märkis riikontroll.

Neli aastat tagasi aset leidnud Eesti seni suurim reostusjuhtum tankeriga Alambra tõi teravalt esile riikliku reostustõrjeplaani puudumise. Reostust ei osatud kiirelt ja adekvaatselt kõrvaldada, ei teatud, kust varustust leida, millised on institutsioonide ülesanded ning kuidas reostuse levikut piirata. Vaatamata sellele ei ole ministeeriumid seni jõudnud kokkuleppele, kes peab tõrjeplaani koostama.

Riigikontrolli hinnangul on olulisi puudusi ka reostuse likvideerimise tehnika haldamisel. Piirivalveamet suudab olemasoleva tehnikaga likvideerida kuni 200 tonni naftareostust, kuid see on vaid kümnendik sellest, mida riik peaks suutma. Olemasolev varustus ei võimalda likvideerida reostust madalal temperatuuril ega jääoludes, kuigi suurel osal aastast on see reostusõnnetuse riske arvestades hädavajalik.

Ka olemasolevat varustust hooldatakse lohakalt. Näiteks jäeti puhastamata osa Alambra naftareostuse kõrvaldamisel kasutatud tehnikast, mistõttu see muutus kasutuskõlbmatuks. Keskkonnainspektsioon kandis seetõttu maha 66.000 krooni eest varustust. Osa varustusest on endiselt korda tegemata, sealhulgas üks avamere õlikorjekassett, mis soetati 1997. aastal 4,3 miljoni krooni eest ja mille korrastamiseks kuluks hinnanguliselt 900.000 krooni.

Samal ajal ei saa aasta tagasi Eesti ja Taani ühisprojekti abil reostuse tõrjeks 23,5 miljoni krooni eest soetatud poomirulle kasutada, kuna need ei mahu praegu kasutatavatele laevadele. Eesti rahastas seda projekti 7,8 miljoni krooni ulatuses.

Saadud varustuse kasutamiseks on vaja laevad ümber ehitada, kuid ükski asutus ei oska öelda, kui palju lähevad ümberehitustööd maksma ning millal võiks tööd alata. Seetõttu ei ole teada, millal saab uusi reostustõrjevahendeid kasutada.

Eesti reaalne reostustõrjevõimekus on praegu väiksem kui 2000. aasta septembris tanker Alambra reostusjuhtumi ajal, kui Muuga sadamas lekkis merre ligi 250 tonni toornaftat. Eesti suudab praegu ulatuslikku reostust likvideerida ainult välisriikide abiga, nentis riigikontroll.

Hoolimata kõrgest reostusriskist on reostajate karistamiseks määratud trahvid ja saastetasud rahvusvahelisest miinimumnõudest tunduvalt väiksemad ega arvesta keskkonnale tekitatud kahju. Saastetasu nõue on vastuolus ka rahvusvaheliste kohustustega, kuna ei võimalda laevaomanikul piirata oma vastutust lähtuvalt laeva mahutavusest.

Ka Alambra laevaõnnetuse puhul jäi riigil saastetasunõudest saamata ligi 37 miljonit krooni ning poolte kokkuleppel saadi vaid 19 protsenti nõutust. Edaspidi on oht, et riigil jäävad ulatusliku reostuse korral rahvusvahelistest fondidest vastavad hüvitised saamata, kui laevaomanikud ise ei ole võimelised nõuet rahuldama.

Vastuolulised regulatsioonid võivad põhjustada olukorra, kus mere reostamisel puudub võimalus reostajat karistada ning riigile jääb tekitatud kahju hüvitamata.

Riigikontroll nendib, et keskkonnaministeerium ei ole suutnud tagada konventsiooni täitmist merekeskkonna kaitsel. Ametkonnad ei tee merereostuse käsitlemisel koostööd ning valdkonda reguleerivad riigisisesed õigusaktid on puudulikud.

Siseministeerium ega keskkonnaministeerium ei pea end vastutavaks merereostuse likvideerimise strateegilise planeerimise eest ja ametkondade vaheline koostöö on takerdunud. Kuna ministeeriumid ei ole saavutanud kokkulepet valdkonna ühtse koordineerija suhtes, esitab riigikontroll selle otsustamiseks valitsusele.

Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liikme ning Puhta Läänemere Ühenduse esimees Valdur Lahtvee hinnangul on riigikontrolli kriitika õigustatud.

"On väga kahetsusväärne, et Eesti pole ka 13 aastat pärast taasiseseisvumist võimeline oma vahenditega vähegi ulatuslikumat merereostust likvideerima, sõltudes naaberriikide laevadest ja varustusest," teatas Lahtvee BNS-ile.

Tema sõnul on Eesti trahvimäärad rahvusvahelises mastaabis naeruväärselt väikesed, kutsudes laevaomanikke eelistama Eesti territoriaalvett oma naftajääkide ja pilsivete ebaseaduslikul merrelaskmisel.  BNS

29 November 2004
  Kommentaarid