"Valitsus on asunud lammutama ravikindlustussüsteemi ning näidanud selgelt üles suutmatust kokkulepetest kinni pidada," sõnas Eesti Perearstide Seltsi esimees Madis Tiik esmaspäeval pressikonverentsil.

Sõlmitud palgakokkuleppe kohaselt peaks 1. jaanuarist olema arstide, sealhulgas perearstide tunnipalk senise 46 krooni asemel 66 krooni.

Perearstide sõnul on haigekassa juhatuse poolt haigekassa nõukogule esitatud järgmise aasta eelarve aga perearstide real 160 miljoni krooni võrra väiksem, kui palgatõusu puhul peaks olema.

"Praeguse seisuga ei saa me sõlmida haigekassaga järgmiseks aastaks uut lepingut," sõnas Tiik. Tema sõnul ei ole lepingu sõlmimine sellises olukorras võimalik ei võlaõigus- ega ravikindlustusseaduse kohaselt. "Me võtaks endale kohustused, mida me ei suuda täita," sõnas ta.

Haigekassa sõlmib lepingud perearstidega tavaliselt üheks aastaks, eelneva aasta detsembri lõpus.

Tiigi sõnul ei saa perearstid tavapärases mõttes streikida, kuna nad on ettevõtjad, keda rahastab haigekassa.

Kõik küsimused selle kohta, mis juhtub, kui perearstid haigekassaga lepingut ei sõlmi, ning milliseid uusi süsteeme oleks võimalik kehtestada, palusid perearstid suunata edasi sotsiaalministrile, kes on palgaleppe allkirjastanud.

Haigekassa Harju piirkonna juht Ado Viik ütles BNS-ile, et perearstidel on üsna väike võimalus saada alates 1. jaanuarist palgatõusu. Samas oli ta optimistlik ning kinnitas vähemalt oma piirkonna kohta, et inimesed perearstiteenusest ilma ei jää ning perearstidega jõutakse kokkuleppele. Viik ei täpsustanud, mil viisil see kokkulepe saavutatakse.

Viigi ning sotsiaalministeeriumi abiministri Külvar Mandi sõnul tekkis praegune olukord uue hinnamudeli kehtestamise tõttu. Mand selgitas, et kui seni said arstid kindla pearaha, mida nad said ise palgaks ja muudeks kuludeks jagada, siis uue, kulupõhise hinnamudeli puhul tuleb neil esitada täpsed arvutused ning nad ei saa raha ise ümber paigutada.

Perearstide sõnul ei taha nad saada endale rohkem raha kui teised valdkonnad, kuid nad võrdlevad Eesti tervishoiu rahastamist liiga väikse tekiga, mida igaüks püüab endale tõmmata ning mistõttu on kõigil külm.

Tiigi sõnul on perearstid alarahastatud eriti maapiirkondades ning suur osa rahast kulub selleks, et hoida paigal lahkuda soovivaid töötajaid.

Tallinna Perearstide Seltsi juhatuse liige Anneli Kalle sõnas, et kuigi raha jääb väheks, peab arst maksma õele ikkagi lubatud tõusuga palga ning peab ise leppima allesjääva rahaga. Nii on võimalik seegi, et perearsti palk jääb sellisel juhul õe omale alla.

Tervishoiuameti järelevalveosakonna juhataja Peeter Mardna sõnul on selge, et riik ei suuda Eesti tervishoiu praeguse eelarvemahuga tagada kodanikele sellist arstiabi, nagu soovitakse. Selleks on vaja lisaraha.

Mardna tõi näiteks selle, et Eesti perearstidest on praegu neljandik alla 40-aastased ning neljandik üle 61-aastased. Mõne aasta pärast on seega neljandik perearstidest lahkunud töölt vanuse tõttu ning noortest arstidest omakorda 10-15 protsenti on lahkunud tööle välismaale. See tähendab, et Eestis on siis 35 protsenti vähem perearste kui praegu.

Viik kinnitas samas, et järgmisel aastal asub Harju piirkonnas tööle ligi 20 uut perearsti, neist kolm alates 1. jaanuarist.  BNS