Rootsi valitsus nõudis neljapäeval 1994. aastal uppudes 852 inimese elu nõudnud
parvlaeva Estonia uurimist, vahendas Reuters uudisteagentuuri TT.
Otsus pärast Teist maailmasõda Euroopas toimunud suurima mereõnnetuse
taasuurimiseks tuli pärast teadet, et Rootsi kaitsejõud vedasid Estonia
hukkumise kuul laeva pardal saladuskatte all Eestist Rootsi lahinguvarustust.
Uurimist hakkab juhtima Johan Hirschfeldt, kes on Svea piirkonna kõrgema
kohtu esimees.
Rootsi peaministri Goran Perssoni sõnul on võimalik, et Hirschfeldt leiab
uurimise tulemusel midagi, mis seab laevahuku uude valgusesse.
Tallinnast Stockholmi teel olnud 13.600 tonnine parvlaev Estonia läks
põhja tormisel Läänemerel 1994. aasta 28. septembri öösel, õnnetuses hukkus 852
ja uppuvalt laevalt pääses 137 inimest.
Rahvusvahelise uurimiskomisjoni ametliku versiooni kohaselt põhjustas
laevahuku vööriluugi konstruktsioonivea, tormi ja liiga suure kiiruse koosmõju.
Rootsi televisiooni sel nädalal eetris olnud uuriva telesaate "Uppdrag
gransking" andmetel vedasid riigi kaitsejõud ja üks ettevõte kümne aasta eest
vähemalt kahel korral parvlaevaga Estonia salaja Venemaalt pärit
lahinguvarustust ja militaarotstarbelist elektroonikat.
Rootsi kaitsejõud kinnitasid Estoniaga militaartehnika vedamist, ent
lisasid, et laevahuku ajal sellist lasti pardal polnud. BNS