Riigikogu saadikurühm "Inimõiguste kaitseks Tšetšeenias" kutsub valitsust
senisest teravamalt tõstatama Tšetšeenia küsimust rahvusvahelistes
organisatsioonides.
Vene-Tšetšeenia sõja alguse kümnenda aastapäeva puhul vastu võetud avalduses
märgivad saadikurühma liikmed, et sõjas on hukkunud või saanud raskelt vigastada
sajad tuhanded inimesed ning veel rohkem on kaotanud kodu, teatas BNS-ile
saadikurühma esimees Andres Herkel.
"Tšetšeenia küsimusele ei ole võimalik leida lahendust seni, kuni inimõiguste
massiline rikkumine jätkub ning inimõiguste rikkujad on kindlad oma
karistamatuses," seisab avalduses.
Avalduses märgitakse, et eriti jõhkraks muutus genotsiid tšetšeeni rahva
vastu pärast Venemaa presidendi Vladimir Putini võimuletulekut 1999. aastal.
"Terrorism, mis tuleb vaieldamatult hukka mõista igas tema avaldumisvormis,
on Tšetšeenias Venemaa Föderatsiooni riikliku terrorismi tagajärg," seisab
avalduses.
Avalduse autorid kutsuvad Eesti valitsust astuma otsustavamaid samme
Tšetšeenia küsimuse teravamaks tõstatamiseks rahvusvahelistes organisatsioonides
ning tšetšeeni sõjapõgenike toetamiseks Lõuna-Kaukaasia riikides.
Pöördumise on lisaks kuuele saadikurühma liikmele seitsmest alla kirjutanud
veel neli riigikogu liiget. BNS