Eesti luteri kiriku Siberi praostkond, kes tahab muutuda Venemaal iseseisvaks kirikuks, on Venemaal tegutseva Ingeri kirikuga tülis. Neljapäeval üritasid osapooled seda Tallinnas Soome ja Eesti kirikujuhtide abiga lahendada, kirjutas Eesti Päevaleht.

Kaks nädalat tagasi pidanuks Eesti luteri kiriku peapiiskop Jaan Kiivit ametisse pühitsema Siberi evangeelse luterliku kiriku piiskopi, kellest saanuks vähem kui 1000 liikmega kiriku pea.

"Tegu on uue luterliku kiriku sünniga Siberis, aga see on alguse saanud minu ja seal juba piiskopiks valitud, kuid ametisse pühitsemata Vsevolod Lõtkini isiklikest kontaktidest 1980. aastatel," ütles EELK peapiiskop Jaan Kiivit. "Praegu on see vormiliselt EELK Siberi praostkond, kes möödunud aastal end Vene seaduste järgi kirikuna registreeris. Tänavu mais võeti vastu põhikiri ja piiskopiks valiti Vsevolod Lõtkin. Asjade loomuliku käiguna pühitseks mina või mu järglane ta piiskopiks," ütles ta.

Uue kiriku piiskopi pühitsemine jäi aga ära, sest Venemaal palju laiemalt ning mitmel pool sisulises koostöös Eesti luteri kirikuga tegutsev Ingeri kirik astus uue kiriku rajamise vastu. Ingerlased leidsid, et Siberisse pole vaja juurde veel ühte luteri kirikut, sest luterlasi on isegi vähe ning neid eri kirikute vahel jagada ja üksteiselt üle lüüa poleks õige.

"Varem olid ingerlased meie poolt, aga sel sügisel astusid ootamatult meie vastu," ütles neljapäeval Tallinnas kokkuleppeid sõlmimas käinud Novosibirski luterliku seminari rektor, pastor Aleksei Streltsov.

Näiteks Novosibirskis, kus asub ka niinimetatud Lõtkini kirik, tegutseb kolm erinevat luterlikku kirikut: Saksa taustaga ja osaliselt saksakeelne evangeelne luterlik kirik Venemaal ja teistes riikides, näiteks Gruusias, Kasahstanis, Usbekistanis, Soomega seotud ja suuresti soomekeelne Ingeri kirik ja EELK-ga seotud venekeelne Siberi praostkond. Lisaks on seal ka Ameerika taustaga luterlikke kogudusi, kusjuures ameeriklased toetavad rahaliselt ka EELK Siberi praostkonda.

Kiivit toetab igati uue kiriku sündi, millega EELK küljest langeks üks väga kauge ning raskelt juhitav praostkond. Tõsi, vaimne seos ja vastutus selle kiriku käekäigu eest jääb Eesti luterlastele edaspidigi, sest kõik 13 sealset pastorit ning diakonit on ordineeritud Eesti kiriku peapiiskoppide poolt.

"Seadsin piiskopi ametissepühitsemise eeltingimuseks, et sellega oleksid nõus ka teised Venemaal tegutsevad luteri kirikud," ütles Kiivit.

Neljapäeval allkirjastasid pika tööpäeva Toompeal kirikuvalitsuse ruumes laua taga istunud Eesti, Soome, Ingeri ja Siberi kirikutegelased koostööprotokolli. "See on esimene samm koostöö poole," ütles Ingeri kiriku peapiiskop Arre Kuukauppi. Streltsovi sõnul peaks piiskop ametisse seatama hiljemalt ülestõusmispühade ajal kevadel.  BNS