EÕL-i liikmed on selle juhatuse esimehe Lehte Jõemaa sõnul endiselt seisukohal, et kutsestandard, kuhu õpetajate kohustuslik ametioskuste kontroll on sisse kirjutatud, praegusel kujul toimima ei hakka, kirjutas ajaleht.

Seetõttu esitas liit nii haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsale kui ka riigikogu kultuurikomisjonile pöördumise, kus tegi ettepanekuid kõnealuse kutsekvalifikatsioonisüsteemi muutmiseks.

Ettepanekutest olulisemad on, et kutsekontrolli läbimine peaks olema pedagoogile vabatahtlik ning et standard ise ei peaks sätestama mitte seda, mida õpetaja peab tegema, vaid oskused ja teadmised, mis tal peavad olema.

"Isikuomadusi peaks reguleerima õpetajate kutse-eetika dokument, mis on õpetajate liidus väljatöötamisel," ütles Jõemaa ajalehele.

"Õpetaja töö kvaliteeti näitab eneseanalüüs ja teiste õpetajate tulemustega võrdlemine, mitte pidev kontroll," põhjendas Jõemaa. "Õpetajatöö on loominguline, seda ei saa riik standardiseerida."

Praegu välja töötatud standardist jääb tema hinnangul ikkagi mulje, et sellega püütakse asendada koalitsioonilepingusse kirjutatud nõudmist sõlmida õpetajatega tähtajalised töölepingud.

Jõemaa sõnul sai kohtumisel riigikogu kultuurikomisjoniga ka selle liikmetele selgeks, kui toore kavaga on tegu.

Kultuurikomisjoni liikme, reformierakondlase Andres Taimla sõnul tegi tema partei koalitsioonipartneritele ettepaneku kutsestandardi sisseviimise punkt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest välja võtta ning pärast selle läbivaatamist eraldi tervikeelnõuna esitada.

See võimaldaks Taimla hinnangul standardi uuesti läbi arutada, sest praeguses piitsa-prääniku vormis plaan ei õigusta ennast. "Meie idee on teha standard selliseks, et õpetajad tahaks ja sooviks seda täita, mitte ei teeks seda sunduslikult," ütles ta.

Millised muudatused selleks teha tuleb, ei ole Taimla sõnul veel selge. Kindel on tema ütlust mööda aga see, et kuigi algul plaaniti põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega, sealhulgas kohustusliku kutsestandardi ideega, riigikogu ette minna varem, lükati see ministeeriumi nõusolekul edasi jaanuari. "Eks nad tundsid endal survet," oletas Taimla.

Detsembris tehakse standardiga veel sisulist tööd, väljapoole kinnitamiseks ei lähe midagi, lisas ta.

Taimla vastas jaatavalt küsimusele, kas õpetajatel on lootust, et kutsestandard üldse kunagi plaanitud sunniviisilises vormis kinnitamisele ei lähe.

Haridus- ja teadusminister Res Publicasse kuuluv Toivo Maimets kinnitas, et tema ja ministeerium on siiski endiselt seda meelt, et kõigi õpetajate kutseoskusi peaks süstemaatiliselt kontrollima.

"On kaks võimalust," lausus ta. "Esiteks: õpetaja lõpetas näiteks 1980. aastal ülikooli ja sai oma paberi kätte ning seetõttu pole kellelgi õigust temalt enam midagi küsida. Või teiseks: ta täiendab end, sest kogu ühiskond täiendab end."

Samas tõdes minister, et kindlalt ei saa öelda, kas kutsestandard ka riigikogus läbi läheb, sest alati on võimalik paremate ideedega lagedale tulla. "See on meie arust praegu aga kõige parem võimalus õpetajate oskuste kvaliteeti tagada," märkis ta.  BNS