Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Kaitseliit õhkis Läänemaal kopratammisid
Kaitseliitlased õhkisid nädalavahetusel Läänemaal Martna vallas 20 kopratammi, kuna nende taha kogunenud vesi ohustas 500 hektarit äsja kuivendatud metsa.

Mägede ja Paltsu soo kandi tammide õhkulaskmiseks andis loa maakonna keskkonnateenistus.

Lääne Elu kirjutas, et kaks aastat kestnud ja seitse miljonit krooni maksma läinud metsakuivendus lõppes sel suvel. Vanad kraavid kaevati uuesti läbi, juurde tehti hulk metsateid. Seal istutasid sel kevadel metsa ka laulupeolised.

"Kui kraavid on vett täis, on mets vee all ja ka teed muutuvad pehmeks," ütles Kaitseliidult abi palunud Kullamaa metskonna ülem Meelis Jõgilaan.

Läänemaa keskkonnateenistuse jahindusasjatundja Koit Latik rääkis, et valida oli kahe halva vahel: kas lasta metsal hukkuda või riskida sellega, et veetaseme langedes jääb koprauru suue õhu kätte ja külm pääseb pessa.

Lääne maleva pioneerirühmal kulus õhkimiseks 70 kilo lõhkeainet, peamiselt trotüüli. Kilo trotüüli maksab paarkümmend krooni.

Pahasoo peakraavil oli kopratamme iga paarisaja meetri järel. Kohati kukkus vesi pooleteise meetri kõrguselt tammilt alla, õhkimise ajal kerkis metsa kohale paarikümne meetri kõrgune veesammas.

Latik kinnitas, et õhkimine pole kopra elule ohtlik, sest pesa on tammist 100-200 meetrit ülalpool. Kasari jahiseltsi juht Raivo Laanemaa märkis, et kobras võib juba samal päeval hakata tammi uuendama.

Latik lausus, et õhkimine kõrvaldas tagajärje, mitte põhjuse. Kobraste arvukust peab reguleerima metsi hooldav Kasari jahiselts. "See ala pole kopra kasvatamiseks," tähendas Latik.  BNS

13 Detsember 2004
  Kommentaarid