Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Pooled eestlased peavad EL-i kuulumist heaks
Pisut üle poole Eesti elanikest peab kuulumist Euroopa Liitu heaks ja vaid kümnendik hindab seda negatiivselt, selgub uuringust.

52 protsenti Eesti elanikest arvas, et kuulumine Euroopa Liitu on hea, selgub reedel avaldatud Eurobarometeri uuringust. 36 protsenti leidis, et EL-i kuulumine pole hea ega halb ning kümme protsenti arvas, et halb.

Kaks protsenti küsitletutest ei osanud küsimusele vastata.

Uuringust selgub, et kõige kõrgemalt hindavad EL-i liikmesust vanade liikmesmaade elanikud. Nii hindas kuulumist EL-i heaks 85 protsenti Luksemburgi, 77 protsenti Iirimaa, 75 protsenti Hollandi ja 73 protsenti Belgia elanikest.

Uutest liikmesriikidest hindasid EL-i liikmesust kõige kõrgemalt leedulased. Nii pidas 69 protsenti Leedu elanikest kuulumist EL-i heaks. 36 protsenti leidis, et see pole ei hea ega halb ning kuus protsenti pidas seda halvaks. Kolm protsenti ei osanud küsimusele vastata.

Leedule järgnesid uutest liikmesmaadest Slovakkia, kus EL-i liikmesust pidas heaks 57 protsenti, Küpros 52 protsendiga ja Eesti.

Lätlastest hindas liikmesust heaks vaid 40 protsenti, olles selle näitaja poolest tagantpoolt teine. 43 protsenti Läti elanikest ei hinnanud liikmesust heaks ega halvaks ning 14 protsenti pidas EL-i kuulumist halvaks.

EL-i kuulumist halvaks pidajaid oli kõige rohkem Rootsis, Ühendkuningriigis, Maltal, Austrias ja Soomes, vastavalt 24, 22, 18, 17 ja 16 protsenti küsitletutest.

Vaid 38 protsenti Ühendkuningriigi elanikest pidas EL-i kuulumist heaks. Selle näitaja poolest kuulusid tabeli lõppu veel Austria (46 protsenti) ning Tšehhi ja Malta 45 protsendiga.

Keskmiselt pidas euroliidu kodanikest EL-i kuulumist heaks 56 protsenti, ei heaks ega halvaks 28 ja halvaks 13 protsenti.

Samas suhtus vaid 38 protsenti Eesti elanikest Euroopa Liitu täiesti positiivselt ning 48 protsenti suhtus EL-i neutraalselt.

EL-i täiesti positiivselt suhtujate osatähtsus oli kõige suurem Iirimaal ja Itaalias, vastavalt 75 ja 64 protsenti.

EL-i uutest liikmesmaadest olid ühenduse suhtes kõige positiivsemalt meelestatud Sloveenia ja Leedu, kus vastavalt 62 ja 60 protsenti küsitletutest suhtus EL-i täiesti pooldavalt.

Eesti naaberriikidest suhtus EL-i täiesti positiivselt 35, Rootsis 38 ja Lätis 40 protsenti küsitletutest.  BNS

14 Detsember 2004
  Kommentaarid