Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Eelpensionärid sai õigusi juurde
Riigikogu võttis kolmapäeval vastu pensionikindlustuse seaduse muudatused, mis lubavad ennetähtaegselt vanaduspensionile siirdunud isikutel üldisesse pensioniikka jõudmisel saada ennetähtaegset vanaduspensioni ka töötamise korral, seni neil seda õigust polnud.

Vastava eelnõu algatasid keskerakondlased Siiri Oviir ja Kaarel Pürg ning sotsiaaldemokraat Eiki Nestor.

"Praegu on nii, et kui inimene läheb kuni kolm aastat enne pensioniiga niinimetatud eelpensionile, siis ei saa ta seda pensioni, kui ta pensioniealiseks saamisel taas tööle asub. Sest erinevalt üldisest vanaduspensionist ennetähtaegset vanaduspensioni töötamise korral ei maksta," põhjendasid algatajad oma sammu. "Kuni inimene on niinimetatud eelpensionil, võib seda keelavat sätet mõista. Kui aga isik jõuab üldisesse pensioniikka, on keeld diskrimineeriv ja põhiseadusega vastuolus."

Samas lisas riigikogu seadusesse sätte, mis selgelt keelab eelpensioni maksmise neile, kes asuvad tööle eelpensionile jäämise ja vanaduspensioni ikka jõudmise vahelisel ajal.

"Isikud, kellel on õigus saada vanaduspensioni, peavad seadusejärgselt täitma praegu kaks tingimust: nad on töötanud vanaduspensionieani ja vajaliku arvu aastaid. Neil on tekkinud õigus saada ja riigil on tekkinud kohustus maksta vanaduspensioni," põhjendas sotsiaalkomisjoni rahvaliitlasest esimees Mai Treial. "Ennetähtaegselt vanaduspensioni saavatel isikutel on teine tingimus täitmata, sest nad ei ole jõudnud veel vanaduspensioniikka. Seega on nad täna soodsamas olukorras kui vanaduspensionärid."

Selle aasta 1. jaanuari seisuga sai ennetähtaegset vanaduspensioni kokku 7715 inimest. Ennetähtaegsed vanaduspensionid on viimastel aastatel moodustanud 20-24 protsenti uutest vanaduspensionidest.  BNS

15 Detsember 2004
  Kommentaarid