Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Europarlament toetas kõneluste alustamist Türgiga

Euroopa parlament võttis kolmapäeval salajasel hääletamisel vastu resolutsiooni, mis toetab ühinemiskõneluste alustamist Türgiga.

Resolutsioonis märgitakse, et Türgi on teinud muljetavaldavaid ja läbirääkimiste alustamiseks piisavaid edusamme liidu poliitilistele kriteeriumidele vastamiseks, teatas BNS-ile europarlamendi pressiesindaja.

Resolutsioon võeti vastu 407 poolt- ja 262 vastuhäälega. 29 saadikut jäi erapooletuks.

Samas tunnistas parlament, et Türgil on mitmes valdkonnas probleeme, sealhulgas vähemuste õiguste ja usuvabaduse kaitse, armee rolli ning heanaaberlike suhete hoidmisega Küprose ja Armeeniaga.

Resolutsioon toonitab, et läbirääkimiste alustamine ei tähenda veel kindlat ühinemist. Juhul kui kõnelused ei lõpe edukalt, tuleb leida alternatiiv, mis tagaks Türgi täieliku lõimumise Euroopa struktuuridega.

Läbirääkimiste esimeses järgus tuleks jälgida, kuidas Türgi täidab liidu poliitilisi ettekirjutusi ning näha ette võimalus, et nende tõsise rikkumise puhul oleks võimalik kõnelused peatada.

Türgi peab nii jätkama käimasolevaid kui ka ellu viima uusi reforme, leidsid saadikud. Näiteks peab Türgi kaotama piirangud teleülekannetele ja hariduse andmisele vähemuskeeltes, lõpetama usuvähemuste diskrimineerimise, koostama uue põhiseaduse ja alandama parlamendivalimiste künnist.

Ka peab Türgi laiali saatma külakaitsesüsteemi Kagu-Türgis, rakendama ametiühinguõigust vastavalt ILO standarditele, piirama armee võimu, jätkama lepitusprotsessi Armeeniaga ning tunnustama Küprose vabariiki.

Ka leidis parlament, et Türgist võib saada Euroopa Liidu liikmesriik ainult pärast seda, kui 2014. aastast algav pikaajaline eelarveraamistik on kindlaks määratud.

Euroopa Rahvapartei ja Kristlike Demokraatide fraktsiooni liige Tunne Kelam kutsus kolmapäeval ülemkogu üles kriitiliselt kaaluma liitumisläbirääkimiste alustamist Türgiga, võttes arvesse Türgi tegelikku valmisolekut liitumiseks ning samas EL-i valmisolekut sellise laienemisega toime tulla.

"On täiesti mõistetamatu, et läbirääkimisi võidaks alustada kandidaadiga, kelle väed okupeerivad EL-i liikmesriigi territooriumi ning kes isegi ei tunnista selle riigi olemasolu," ütles Kelam.

Ta rõhutas, et solidaarsuse ja võrdsuse põhimõte peab kehtima kõigi liikmete jaoks ühtemoodi.

"Vastasel juhul loob praegune ebamäärasus ohtliku pretsedendi, et sellised muganemised suurte kandidaatriikide puhul võivad hakata korduma. See ohustab tulevikus ka teiste väikeriikide kindlustunnet," ütles Kelam.

Europarlamendi väliskomisjoni aseesimehe, sotsiaaldemokraat Toomas Hendrik Ilvese hinangul on Türgu vastuvõtmine EL-ile strateegiliselt ja pikaajaliselt vaadatuna kasulik.

"Usun ka, et pärast Türgi toetust Eesti NATO-püüdlustele on Eestil teatud moraalne kohustus toetada liitumisläbirääkimiste alustamist Türgiga," ütles ta BNS-ile. "Samuti ei usu ma, et Euroopa peamiselt valgustusajastust pärinevad põhiväärtused lubaksid meil apelleerida türklaste usule kui läbirääkimiste alustamisest keeldumise põhjusele."

Samas ei pea Ilves tõsiseltvõetavaks argumente, et võitlus terrorismi vastu oleks piisav põhjus ühe või teise riigi võtmiseks Euroopa Liitu.

"Türgi elanikkond on islami usku, kuid Türgi riik on ilmalik," tõdes ta. "Türgi võtmisega EL-i ei tõesta me euroliidus elavatele araabia fundamentalistidele ja islamistlikele terroristidele mitte midagi."

Ilves lisas, et läbirääkimiste alustamise otsus ei tulene Kopenhaageni kriteeriumide täitmisest. "Kui Eesti oleks 1997. aastal Luksemburgi tippkohtumisel olnud samal tasemel kui Türgi praegu, oleks Euroopa Ülemkogu vastus meile olnud: oodake veel," ütles ta.

Ilves meenutas, et Türgi väed on endiselt EL-i liikmesriigi Küprose tahte vastaselt selle riigi territooriumil. "Nii selle fakti kui ka armeenlaste vastu toime pandud genotsiidi nimetamine on Türgis seadusevastane," meenutas ta, lisades, et alles juulis istus kurdi inimõiguste eest võidelnud Sahharovi auhinna laureaat Leila Zana veel vangis.

"Kõik see näitab selgelt, et Türgile antakse praegu välja väga suure veksel," ütles Ilves. "Loodan, et see on õigustet."

Parlamendi seisukohavõtt ei ole neljapäeval ja reedel Brüsselis kohtuvatele EL-i liikmesriikide riigipeadele ja juhtidele siduv.

Euroopa Liidu tippkohtumisel tehakse Türgile ilmselt ametlik ettepanek liitumiskõneluste alustamiseks, kuid seatakse Ankarale rida rangeid tingimusi.

Kõnelused kestavad eeldatavalt 10-15 aastat.

BNS

15 Detsember 2004
  Kommentaarid