Mihkelsoni sõnul on igati positiivne, et ülemkogu selle otsuse tegi. "See näitab, et 25 riigiga EL suudab ühiselt teha olulisi otsuseid, kuigi mitmeski riigis oli ses suhtes tugevat vastuseisu," ütles ta BNS-ile.

Väliskomisjoni Res Publicasse kuuluva esimehe hinnangul on ülemkogu otsus suur võimalus Türgile, kes saab hoolimata sellest, kui pikad ja valulised läbirääkimised tulevad, näidata, et on valmis olema EL-i liikmesriik.

Mihkelson rõhutas, et läbirääkimisprotsess eeldab Türgi selget tunnustamispoliitikat Küprose suunal. "Seda on Eesti ka varem kinnitanud," lisas ta.

Euroopa Liidu liidrid jõudsid neljapäeval kokkuleppele teha Türgile ettepanek alustada eeloleva aasta 3. oktoobrist ühendusega liitumiskõnelusi.

Selleks ajaks peab Türgi muu hulgas laiendama oma praegust koostöölepet EL-iga ühenduse kümnele uuele liikmesriigile, mis tähendab ka Küprose tunnustamist.

Kahekümne viie riigi liidrid leppisid kokku, et kõnelused on avatud ehk ilma garanteeritud lõpptulemuseta. Kõneluste läbikukkumise korral otsitakse mõni muu viis, kuidas see moslemielanikkonnaga riik Euroopaga siduda.

Uurimiskeskuse Faktum oktoobri lõpus ja novembri alguses toimunud küsitluse kohaselt pooldab Türgi ühinemist EL-iga 37 protsenti Eesti valimisealistest kodanikest, ühinemise vastaseid on 43 protsenti.  BNS