Keskkonnaministeerium esitas Balti klindi kui silmapaistva geoloogilise objekti
kandideerima UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi nimekirja, eestlased
teavad klinti peamiselt Põhja-Eesti pankranniku nime all.
Keskkonnaministeeriumi hinnangul oleks pankrannik maailmapärandi nimekirjas
tähelepanuväärne objekt, sest nii asustatud piirkonnas nagu Euroopa on puhtalt
looduspärandina võetavaid objekte väga vähe leida, teatas ministeeriumi
pressiesindaja.
Balti klint on maailmas ainus nii ulatuslik, rikkaliku ja hästi säilinud
faunat sisaldavate kambriumi ja ordoviitsiumi kivimite paljand, kus saab jälgida
Maa geoloogilist ajalugu umbes 100 miljoni aasta vältel.
Klint on üks pikimaid katkematuid ja terviklikke järsakuid maailmas, tema
kogupikkus on 1100-1200 kilomeetrit, millest 250 kilomeetri pikkune maismaaosa
asub Põhja-Eestis. Klindi suurim kõrgus 55,6 meetrit on Ida-Eestis Ontikal.
Rootsis Ölandi saare läänerannikul algav Balti klint kulgeb saare põhjaosast
alates merepõhjal ja tuleb uuesti nähtavale Osmussaarel ja Pakri saartel. Läbi
Eesti kulgeb klint Venemaale, kus Laadoga järve lõunakaldal kaob nooremate
devoni kivimite alla.
Maailmapärandi nimekirja kandideerima esitati seitse silmapaistvamat ja
riikliku kaitse all olevat panga lõiku: Osmussaare, Pakri, Türisalu, Ülgase,
Tsitre-Muuksi, Ontika ja Udria pangad. Kandideerimise valmistas ette Tallinna
tehnikaülikooli geoloogiainstituut.
Seni on Eestist maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn. BNS