Möödunud aasta sügisel sõitsid üks mees ja kolm naist autoga metsa seenele, kuid ühele pealtnägijaist tundus auto liikumine kummaline ning ta teatas sellest politseile.

Politseipatrull pidaski seeneliste seltskonna kinni, kuid enne kui politseinik autoni jõudis, vahetasid roolis olnud alkoholijoobes juht ning kõrvalistmel istunud naine kohad.

Politsei end ninapidi vedada ei lasknud ja koostas mehele väärteoprotokolli. Joobes autojuhtimise eest karistuse saanud mees vaidlustas politsei sellise otsuse kohtus, väites, et tema ei olnud roolis, kui politsei auto peatas, ütles Viru ringkonnaprokurör Elo Kungla ajalehele.

Ka kõik kolm toona autos viibinud naist kinnitasid kui ühest suust, et roolis oli üks naistest, mitte aga mees.

"Kuid kohtus ilmnes ka teisi tõendeid, mis kinnitasid vastupidist, ja karistamisotsus jäi muutmata," lisas Kungla.

Kuna kohus tuvastas, et autot juhtis siiski alkoholijoobes olnud mees, saadeti kohtust kolme naistunnistaja kohta materjalid prokuratuuri, et kaaluda nende suhtes võimalust kriminaalmenetluse algatamiseks teadlikult valeütluste andmise eest.

Enne kohtuistungit oli naisi hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud kriminaalvastutus.

"Ka uurimise ajal kinnitasid naised, et nad kohtus ei valetanud, kuid kuna kohtuotsusega oli tuvastatud vastupidist, siis käsitatakse nende ütlusi ikkagi valeütlustena," ütles prokurör.

Kõik kolm naist nõustusid kokkuleppemenetlusega ning kui kohus kokkuleppe kinnitab, peab igaüks neist karistuseks maksma 1500 krooni, mis on miinimumkaristus. Maksimumkaristus sellise teo eest on kolmeaastane vangistus.

Kungla sõnul tuleb tunnistajate vastutuselevõtmist valeütluste eest aeg-ajalt ette, kuid oma praktikas ta ei mäleta, et keegi oleks hiljem kriminaalmenetlusse sattununa oma valetamist kahetsenud. "

Ikka püütakse keerutada, et kas on kohtuistungi protokollis vead või leitakse muu põhjus," selgitas ta.

Detsembri keskel väljastas Ida-Viru maakohus määruse, kus prokuratuurile tehti ettepanek algatada kriminaalmenetlus kolme tunnistaja suhtes, kaks neist on politseinikud.

Kõik nad esinesid tunnistajatena kelmuses ja ametiseisundi kuritarvitamises süüdi mõistetud Kohtla-Järve endise politseikomissari Viktor Kostrõkini kohtuprotsessil ning andsid ütlusi süüdistatava kasuks. Kuid kohus tuvastas lõpuks hoopis teised asjaolud, mis viitasid nende tunnistajate valelikkusele.

Kuna kõik kolm andsid eelnevalt allkirja, et neid on vastutusest valeütluste andmise eest hoiatatud, ootab neid kriminaalvastutus, kui kõrgema astme kohtud otsust oluliselt ei muuda. Politseinikele võib see tähendada ka töökoha kaotust.  BNS