Kolm naist saab kriminaalkorras karistada selle eest, et nad andsid kohtus
valeütlusi, püüdes roolijoodikut süüst puhtaks pesta.
Möödunud aasta sügisel sõitsid üks mees ja kolm naist autoga metsa seenele,
kuid ühele pealtnägijaist tundus auto liikumine kummaline ning ta teatas sellest
politseile.
Politseipatrull pidaski seeneliste seltskonna kinni, kuid enne kui
politseinik autoni jõudis, vahetasid roolis olnud alkoholijoobes juht ning
kõrvalistmel istunud naine kohad.
Politsei end ninapidi vedada ei lasknud ja koostas mehele väärteoprotokolli.
Joobes autojuhtimise eest karistuse saanud mees vaidlustas politsei sellise
otsuse kohtus, väites, et tema ei olnud roolis, kui politsei auto peatas, ütles
Viru ringkonnaprokurör Elo Kungla ajalehele.
Ka kõik kolm toona autos viibinud naist kinnitasid kui ühest suust, et roolis
oli üks naistest, mitte aga mees.
"Kuid kohtus ilmnes ka teisi tõendeid, mis kinnitasid vastupidist, ja
karistamisotsus jäi muutmata," lisas Kungla.
Kuna kohus tuvastas, et autot juhtis siiski alkoholijoobes olnud mees,
saadeti kohtust kolme naistunnistaja kohta materjalid prokuratuuri, et kaaluda
nende suhtes võimalust kriminaalmenetluse algatamiseks teadlikult valeütluste
andmise eest.
Enne kohtuistungit oli naisi hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette
nähtud kriminaalvastutus.
"Ka uurimise ajal kinnitasid naised, et nad kohtus ei valetanud, kuid kuna
kohtuotsusega oli tuvastatud vastupidist, siis käsitatakse nende ütlusi ikkagi
valeütlustena," ütles prokurör.
Kõik kolm naist nõustusid kokkuleppemenetlusega ning kui kohus kokkuleppe
kinnitab, peab igaüks neist karistuseks maksma 1500 krooni, mis on
miinimumkaristus. Maksimumkaristus sellise teo eest on kolmeaastane vangistus.
Kungla sõnul tuleb tunnistajate vastutuselevõtmist valeütluste eest aeg-ajalt
ette, kuid oma praktikas ta ei mäleta, et keegi oleks hiljem kriminaalmenetlusse
sattununa oma valetamist kahetsenud. "
Ikka püütakse keerutada, et kas on kohtuistungi protokollis vead või leitakse
muu põhjus," selgitas ta.
Detsembri keskel väljastas Ida-Viru maakohus määruse, kus prokuratuurile
tehti ettepanek algatada kriminaalmenetlus kolme tunnistaja suhtes, kaks neist
on politseinikud.
Kõik nad esinesid tunnistajatena kelmuses ja ametiseisundi kuritarvitamises
süüdi mõistetud Kohtla-Järve endise politseikomissari Viktor Kostrõkini
kohtuprotsessil ning andsid ütlusi süüdistatava kasuks. Kuid kohus tuvastas
lõpuks hoopis teised asjaolud, mis viitasid nende tunnistajate valelikkusele.
Kuna kõik kolm andsid eelnevalt allkirja, et neid on vastutusest valeütluste
andmise eest hoiatatud, ootab neid kriminaalvastutus, kui kõrgema astme kohtud
otsust oluliselt ei muuda. Politseinikele võib see tähendada ka töökoha kaotust. BNS