President Arnold Rüütel meenutas oma kõnes lõppenud aastal alanud väitlusi lähiajaloo, sealhulgas Teise maailmasõja teemal.

President nentis uusaastaläkituses, et eesti rahva ajalugu on olnud keerukas ja vastuoluline.

"Suurriikide huvid seadsid meid sageli halva ja veel halvema valiku ette. Paratamatult kujunesid inimeste saatused ja elukogemused erinevaks. Sellest ka mitmesugused vaated möödunule ning tänasele elule. Erinevuste võimendamine ei lase aga vanadel haavadel paraneda," rääkis Rüütel.

Eesti saavutuste taustal ei saa Rüütli sõnul vältida keerukaid teemasid. "Kasvõi selleks, et mõista ja hinnata tänaseid uusi võimalusi ning suuremat vastutust. Pean silmas meie sõdurite hukkumist liitlaskohustuste täitmisel, aga ka valusaid teemasid oma ajaloost. Ma loodan, et suudame oma minevikku käsitleda üha kompleksivabamalt, liigsete emotsioonideta ja mustvalgetest lihtsustatud skeemidest hoidudes."

Riigipea märkis, et suured muutused Eesti arenguloos on jäänud seljataha. "Meie kõigi kaasabil sünnib euroopalikel väärtustel põhinev stabiilne riik. Selles lisavad kindlustunnet Euroopa Liit ja NATO, millega liitumine oli lõppeva aasta kaalukamaid sündmusi. Südamesse ja meeltesse jäävaid hetki pakkusid laulu- ja tantsupeolised ning olümpiavõistlejad," meenutas Rüütel aasta kordaminekuid.

Rüütel tõstis esile ka, et lõppenud aastal sündis Eestis ligi 14.000 last. "Nii palju lapsi pole Eestimaal juba ammu sündinud. Ma usun, et need lapsed olid väga oodatud, ning loodan, et nad on armastatud ja õnnelikud ka tulevikus," tähendas president.  BNS