Tõenäoliselt vanimateks elu jälgedeks Maal on peetud 3,7-3,8 miljardi aasta vanuseks hinnatud grafiiditeri, mis leiti Gröönimaalt Akilia saarelt, kirjutas Eesti Päevaleht.

Lepland väidab koos Prantsusmaa, Rootsi ja Ameerika Ühendriikide kolleegidega, et 1996. aastal avalikustatud Akilia uuringute tulemusi pole nende hilisemad detailuuringud suutnud kinnitada.

Aastail 1999-2000 uuris Lepland koos teadusgrupiga, mille liikmena ta Californias San Diegos töötas, apatiidi kristalle ja grafiidi suletisi Isua kivimites Gröönimaal. Vastupidiselt varem arvatule leidsid teadlased, et Isua kivimite grafiiditeradel pole eluga mingit seost.

"See avastus pani meid kahtlema Akilia järeldustes," teatas Lepland. Kahtluste selgitamiseks asuti uurima ka Akilia apatiidi- ja grafiidileide.

"17 proovist koosnev Akilia kivimite kollektsioon, millega töötasime, sisaldas endas ka proovi, mida 1996. aastal uuriti. Meie suureks üllatuseks ei õnnestunud meil üheski analüüsitud kivimiproovis leida ainsatki grafiidi suletist apatiidi kristallides, ka mitte 1996. aasta uurimuse originaalproovis," tõdes Lepland.

"Me ei tea, milliste objektide analüüs andis aluse laialt publitseeritud väitele Maa vanimatest elu jälgedest Akilia kivimites, kuid grafiidi suletised apatiidis, millele oli varem viidatud, selleks alust ei anna, kuna neid Akilia kivimites ei esine."

Praegu Norra geoloogiateenistuses töötav Aivo Lepland on sellegipoolest optimistlik. "Kuigi viimased uurimistulemused vanimate elu jälgede otsinguil on kummutanud nii mõnegi varasema arusaama, annavad uurimiste käigus saadud kogemused ja välja töötatud uued biodiagnostika meetodid jätkuvalt alust Gröönimaa kivimitest elu otsida," nentis ta.  BNS