Kutsar sõnas, et kuna Aasias epideemiat välja kuulutatud pole, ei ole Eestis sisse seatud ka ühtki karantiinikohta riskipiirkonnast saabunud inimeste tervisekontrolliks.

"Sõltumata sellest, kas on epideemia või mitte, nakatuda võib ikka," ütles Kutsar BNS-ile, lisades, et kuigi epideemiat pole välja kuulutatud, ei välista see haiguste üksikjuhtumeid.

Epideemia väljakuulutamisel peab vastava haigla määrama sotsiaalministeerium.

Kutsari sõnul on Aasia katastroofipiirkonna riskihaigused koolera, kõhutüüfus, düsenteeria, A- ja E-hepatiit, tähniline tüüfus ning leptospiroos, mis võivad edasi levida ka Eestis. Lisaks on riskihaigused malaaria ja Denque-palavik, mis Eesti kliimas edasi ei levi.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni viimaste andmete kohaselt ei ole üheski kriisipiirkonnas asuvas riigis välja kuulutatud mingit epideemiat. Küll on seal esinenud sadu juhtumeid ägedat kõhulahtistust, kümneid toidumürgituse juhtumeid ning Maldiividel on liikvel ka mingi viiruspalavik.

Eesti tervisekaitsjad soovitavad inimestel kriisipiirkonda mitte sõita. Kui on väga vaja sõita, siis tuleks teha kõik vajalikud vaktsineerimised ning läbida kemoprofülaktiline malaariavastane ravi.

Kohapeal olijatel soovitab epidemioloog juua vaid pudelivett ning mitte kasutada jookides jääkuubikuid. Süüa tohiks katastroofipiirkonnas vaid kuumutatud toitu ning pidada tuleks ranget hügieeni.  BNS