Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Rummo: migratsioonipoliitika kannapööre pole praegu mõeldav
Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo hinnangul pole Eesti migratsioonipoliitika kardinaalne muutmine praegu mõeldav.

"Migratsiooniküsimused on oma olemuselt ülimalt keerukad ja vastuolulised, lihtsatele lahendustele ei saa siin loota," teatas Rummo pärast neljapäeval toimunud nõupidamist eri ministeeriumide juhtivametnikega. "Oleme tunnistajaks pingetele mitmes Euroopa riigis, kus tööjõu sisserände küsimustele läheneti pikka aega väga lihtsustatult ja lühinägelikult."

Minister lisas, et enne probleemide detailset kaardistamist ja põhjalikku läbitöötamist ning oodatava majandusliku kasu ja sotsiaalsete riskide maandatavuse veenvat tõestamist ei ole mingi kannapööre migratsioonipoliitikas mõeldav.

Neljapäevasel nõupidamisel olid vaatluse all arvamusliidrite poolt viimasel ajal esitatud seisukohad vajadusest suurendada sisserännet, et parandada olukorda tööjõuturul, mida mõjustab elanikkonna jätkuv vanamine.

Rummo teatas, et peab vajalikuks heal informeeritusel ja tõsistel argumentidel põhinevat ühiskondlikku diskussiooni Eesti rahvastiku edasise kujunemise perspektiivide kohta.

Neljapäevase nõupidamise tulemusel otsustas rahvastikuminister korraldada veebruaris ümarlaua tööandjate katusorganisatsioonidega, et vahetada informatsiooni ja täpsustada seisukohti tööjõuvajaduse osas. Samuti on kavandamisel ümarlaud õpperände küsimuste arutamiseks.

Estonian Business Schooli rektor Madis Habakuk ennustas novembris Tallinnas toimunud seminaril, et võõrtööjõu massiline tulek Eestisse on paratamatu ning see võib alata lähima aastakümne jooksul.

Ta nentis, et aastatel 1990-1995 langes sündivus Eestis 25.000 sünnilt 12.000-13.000 sünnini aastas ning ajavahemikust 2010-1015 alates tuleb tööturule igal aastal 11.000 inimest vähem kui eelneval perioodil. Samal ajal on tööturu iga-aastane ootus 21.000-22.000 uut inimest, iga-aastane puudujääk tähendab kümne aasta jooksul 110.000 immigreeritud võõrtöölist koos perekondadega.

Rektor nimetas suureks võimaluseks suunatud immigratsiooni, mis toimuks ülikoolide ja tööandjate kaudu kvootide ja kvaliteedinõuete alusel. Vaba või poliitilistest kaalutlustest lähtuva sisserände nõrkustena tõi Habakuk välja arusaamatused kultuuride vahel, eesti keele ja kultuuri nõrgenemise ning potentsiaalse terrorismiohu.

Võimaliku immigrantide lähtepiirkonnana nimetas Habakuk endist plaanimajanduse ala ja Kagu-Aasiat.

Habakuk rõhutas oma ettekandes ka Eesti ühiskonna madalat immigratsioonitaluvust. "Pressi positiivne või negatiivne suhtumine võib osutuda määravaks," lisas rektor.

Samal ajal peab riikliku integratsiooniprogrammi juhtkomitee vajalikuks uue programmi algatamist, mis keskenduks võimalike uusimmigrantide sulandamisele Eesti elukeskkonda.

Eestis praegu toimiv integratsiooniprogramm on keskendunud pärast Eesti taasiseseisvumist siia elama jäänud muukeelse elanikkonna sulandamisele ühiskonda, kuid valmis tuleb olla ka uusimmigrantide tulekuks, ütles rahvastikuministri nõunik Erik Salumäe novembris BNS-ile.

Praegu toimiv integratsiooniprogramm lõpeb 2007. aastal ning riik hakkab välja töötama uut programmi, mis toimiks alates 2008. aastast. Salumäe nentis, et sealjuures tuleb arvestada ka uusimmigrantidega.  BNS

06 Jaanuar 2005
  Kommentaarid