Kui varem sai veebis tasuta kasutada mitmekülgset keeleandmebaasi KeeleWeb, siis nüüd tuleb võrgusõnastike kasutamise eest maksta, kirjutab Postimees.

"KeeleWebi sulgemine oli paratamatu, sest paljast entusiasmist ei olnud meil enam võimalik keskkonda üleval hoida, rääkimata arendamisest," seisab portaali avaküljel.

Keskkond KeeleWeb valmis 1998. aastaks Avatud Eesti Fondi toel, möödunud aasta lõpuni püsis portaal peamiselt AS-i EGeen informaatikadirektori ja Tartu Ülikooli dotsendi Jaak Vilo initsiatiivil.

Rahalistest vahenditest oligi KeeleWebil aastate jooksul kasutada vaid Avatud Eesti Fondi ühekordne toetus 494.000 krooni.

"Teadusgrante ei saanud aga eraisikute omaalgatuslikule ideele taotleda, sponsoreid me ei leidnud," ütles Vilo.

Emakeele Instituudi direktor Urmas Sutrop ütles, et eesti keele õigekeelsussõnaraamat peaks netis tasuta kõigi soovijaini jõudma. Ka peaks riik tema sõnul võimaldama koolidele tasuta terviklikud keelepaketid.

KeeleWebil oli päevas kuni 1000 kasutajat.

KeeleWebis sai muu hulgas kasutada õigekeelsussõnaraamatut, võõrsõnastikku, thesaurust, antonüümi-, sünonüümi- ja fraseoloogiasõnastikku ning õigekeelespellerit.  BNS