Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Justiitsminister Ken-Marti Vaheri kõne Riigikogu istungil

Lugupeetud Riigikogu juhatus ja liikmed!

 

 

 

Kasutan mulle antud viit minutit, et vastata süüdistustele, mis on esitatud minu umbusaldamise põhjusena.

 

 

 

Umbusaldajad väidavad, et justiitsminister on kuritegevusvastases võitluses piirdunud deklaratiivsete avaldustega.
Esitan vastuseks lühikese loetelu sellest, mis on tehtud:

 

 

 

Esiteks. Prokuratuur on tugevnenud.

 

Tööd ei tee seadused ega kavad, vaid inimesed. Reformid prokuratuuris on tõstnud prokuröriameti maine sellisele tasemele, et ühele prokurörikohale kandideerib 10 inimest. Prokuratuuri eelarve on minu ministriks oleku ajal suurenenud 65-lt miljonilt kroonilt 103 miljoni kroonini.

 

 

 

Teiseks. Uus kriminaalmenetluse seadustik on ellu rakendatud.

 

Kuritegusid uurivad nüüd prokuratuur ja politsei koos, kusjuures prokuratuuri juhtiv roll aitab tagada, et ei esitata põhjendamatuid süüdistusi.

 

 

 

Kolmandaks. Raskete narkokuritegude eest on karistusi karmistatud. Politsei ja prokuratuuri senisest tõsisem töö narkokuritegudega on hakanud andma tulemusi – järjest enam jõuab kohtusse organiseeritud gruppide süüasju.

 

 

 

Neljandaks. Esimest korda on Eestis kindel kava korruptsiooniga võitlemiseks – strateegia „Aus riik“, mille alusel on ette valmistatud seadusemuudatused, valitsus on heaks kiitnud Riigikontrolli pädevuse laiendamise, valminud on korruptsiooniuuring ning ametisse on määratud korruptsiooni eriasjade prokurörid.

 

 

 

Viiendaks. Justiitsministeerium korraldab ja rahastab varasemast kordades enam kolmanda sektori läbi viidavat kuriteoennetust ja kriminoloogilisi teadusuuringuid.

 

 

 

Kuuendaks. Laiendatud on ohvriabi saajate ringi ja lihtsustatud hüvitise saamise korda. Sel aastal käivitasime üle-eestilise ohvriabi võrgustiku. Ohvriabi toetused on kokku kümnekordistunud.

 

 

 

Ajanappuse tõttu pean siinkohal loetelu katkestama. Kuid sellestki peaks piisama väitmaks, et vale on süüdistada mind tegevusetuses. Pigem oleme proovinud saavutada liiga palju lühikese ajaga.

 

 

 

* * *

 

 

 

Tulen nüüd põhisüüdistuse juurde.

 

 

 

Väidetavalt olen ma andnud politseile maakondade kaupa ette arvud, kui palju ametnikke tuleb kohtu alla anda. Kinnitan teile: justiitsministeerium ega minister pole andnud kellelegi ühtegi arvu. Pole olemas ka maakondlikku jaotust. Absurdsed on väited, nagu oleksid olemas mingid nimekirjad ja vahistamiskavad.

 

 

 

Politsei, prokuratuuri, kaitsepolitsei, ning Maksu- ja Tolliameti tippjuhid koostöös parimate asjatundjatega on kavandanud töömahte, et kasutada paremini oma ressursse prioriteetsete kuriteoliikidega võitlemiseks. Tegu on töödokumendiga, mis on olnud ja on ka praegu avatud muutmiseks. See on eelnõu, mille suhtes pole midagi lõplikku otsustatud ja millel pole kellegi allkirja ega lõplikku heakskiitu. Ühistöö on ette võetud selleks, et lõpuks ometi leiaks Siseministeerium inimesed korruptsiooniasjade uurimiseks.

 

 

 

Tänaseks on ka kõigile selge, et selline töömahtude kavandamine pole uus ei Eestis ega teistes demokraatlikes riikides. Tolliamet planeerib süüasju ette alates 2001. aastast, Politseiamet vähemalt aastast 2004. Tõsi, Politseiameti plaanid on olnud salastatud ja siseminister on neid eitanud.

 

 

 

Aga kas minu süü on selles, et ma püüdsin asju ausalt selgitada ja asusin ametkondade heas tahtes tehtud tööd kaitsma? Või kas tõesti on töödokumendi viimistlemata sõnastus põhjuseks, et kogu tööle kriips peale tõmmata?

 

 

 

* * *

 

 

 

Austatud riigikogu liikmed.

 

 

 

Tahan pöördun Teie kui inimeste poole, kes tunnevad muret kuritegevuse pärast.

 

 

 

Tihti on nii, et vool tõmbab kaasa ja kõike ei jõua läbi mõelda ja lõpuni viimistleda. Ametkondade tegevus on olnud tormakas. Juhituna soovist oma tegevust kiiresti tõhustada, keskenduti sisule ja unustati sõnastus.

 

 

 

Tundub, et sama tormakas on olnud parlament. Stalinismi ja muude karmide sõnadega lõkkele puhutud emotsioonid ei jätnud ruumi faktide kontrollimisele. Kas pole kummaline, et esimest korda sain võimaluse asju selgitada alles pärast seda, kui allkirjad umbusaldusele olid juba antud. Ühisprojektiga otseselt seotud ametnikelt ei ole tänaseni midagi küsitud.

 

 

 

Tolliameti ja Politseiameti varasemad plaanid ning välisriikide praktika on olnud kõigile kättesaadavad, kuid kes on neid lugenud?

 

 

 

Või kui paljud teist, austatud Riigikogu liikmed, on neid skandaalseid pabereid lugenud?

 

 

 

Ma ei taha kedagi süüdistada. Seda mitte. Kõik, mida ma soovin, on see, et taastuks ratsionaalne diskusioon parlamendi ja valitsuse vahel. Uskuge mind, justiitsminister ja kriminaalasutuste juhid austavad demokraatiat ja soovivad kuritegevusega võidelda.

 

  

 

Tänan!

 

21 Märts 2005
  Kommentaarid