| Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas. |
|
Täna on ülemaailmne tuberkuloosipäev
|
Täna tähistame ülemaailmset tuberkuloosipäeva, et tunnustada kõiki, kes oma igapäevases töös on pühendunud selle ohtliku haiguse leviku tõkestamisele.
Tuberkuloos on maailmas üks enam inimkaotusi põhjustav nakkushaigus – üksnes tänase päeva jooksul sureb maailmas tuberkuloosi rohkem kui 5000 inimest.
Tuberkuloosihaigete keskmine vanus on Eestis 45 eluaastat, kaks kolmadikku haigetest on mehed. Kolmandik haigetest ei oma ravikindlustust. 5% kõigist tuberkuloosijuhtudest diagnoositakse vanglas, nendest 85% avastatakse vanglasse sisenemisel. Ehkki Eestis on viimastel aastatel tehtud olulisi edusamme haiguse vastases võitluses, on meil Euroopa Liidu mõistes siiski jätkuvalt tuberkuloosi epideemia, kuna sealseks keskmiseks haigestumiseks 100 000 elaniku kohta on rohkem, kui kolm korda väiksem arv.
Riiklik tuberkuloositõrje programm alustas Eestis tööd 1998.aastal.
Programmi tegevusel käivitati üle-eestiline otseselt kontrollitava ravi süsteem. Kõik laboratooriumid tsentraliseeriti ja varustati tänapäevase aparatuuriga. Programmi käigus loodi tuberkuloosiregister ning koolitati tuberkuloosihaigetega tegelevat meditsiinipersonali.
Tuberkuloositõrje programmi raames ostis riik kogu vajaliku tuberkuloosiravimite varu, mis tagab ravimite õigeaegse ja vaheaegadeta jõudmise kõigi patsientideni. Kõigile haigetele tagatakse tasuta tuberkuloosivastased ravimid.
Programmi lõpuks 2003. aastal olid kaasaegsed ravitingimused kahes Eesti suurimas tuberkuloosihaiglas: SA PERH Kose tuberkuloosikeskuses ja SA TÜK Kopsukliiniku tuberkuloosiosakonnas.
Samuti alustati tuberkuloositõrje programmi raames kinnipidamisasutustes tuberkuloosi ravi kaasaegsete põhimõtete rakendamist.
Hetkel jätkub tuberkuloositõrje jätkuprogramm. Selle eesmärgiks on vähendada aastaks 2007 tuberkuloosi haigestumist 23 haigusjuhuni 100 000 elaniku kohta.
Igale tuberkuloosihaigele ja tuberkuloosikahtlusega inimesele on Eestis tagatud tasuta diagnostika, ravi ja ravimid kogu ravikuuri vältel sõltumata ravikindlustuse olemasolust.
Kõik tuberkuloosihaiged saavad igal ambulatoorsel visiidil toidupaki ~20 krooni väärtuses ning neile kompenseeritakse visiidile tuleku transpordikulu.
Tuberkuloositõrje programmi senise töö tulemuslikust näitab viimastel aastatel saavutatud haigestumise langustendents ning seda kinnitavad ka mitmete välisekspertide kiitvad hinnangud.
Probleemid tuberkuloositõrjes:
1. Kõrge ravikatkestajate suhtearv- tundliku haigustekitajaga haigetest ei lõpeta ~8 % 6-9 kuulist ravikuuri, multiresistentsetest haigetest ei lõpeta ~20 % 18-24 kuulist ravikuuri. Ravikatkestamise sagedaseks põhjuseks on alkoholsõltuvus. Harvem põhjustavad ravikatkestamist tuberkuloosiravimite kõrvaltoimed, mille leevendamiseks peavad haiged ise apteegist ravimeid ostma. Alates 2005. aastast on võimalik multiresistentse haigustekitajaga haigetele ka kõrvaltoimete leevendamiseks vajalikke ravimeid anda tasuta. Tõenäoliselt vähendab edaspidi ravikatkestajate arvu ka tahtevastase ravi rakendamine.
2. HIV situatsioon Eestis. HIV infektsioon on kõige olulisem riskifaktor tuberkuloosi nakatunud inimesel tuberkuloosi haigestumiseks. Seni on Eestis need 2 haigust suures osas erinevates vanusegruppides ning viimastel aastatel on olnud vaid 15-17 tuberkuloosi haigusjuhtu HIV nakatunute seas. Kuid arvestades HIV levikut Eestis, on prognoositav HIV-viirusega nakatunute hulgas tuberkuloosi haigestumise suurenemine. Valmivas HIV/AIDS riiklikus strateegiasse on seotud ka tuberkuloosi tõkestamise teema.
3. Tuberkuloosi tahtevastane ravi ei ole rakendunud soovitud mahus. 2003.a vastuvõetud Nakkushaiguste tõrje ja ennetamise seaduse alusel on korduvate ravikatkestuste korral võimalik saata tuberkuloosihaige 6 kuuks tahtevastasele ravile. Valmimas on uus spetsiaalselt selleks eesmärgiks mõeldud osakond Jämejala haiglas.
4. Kõrge multiresistentsete (MDR, tuberkuloosi vorm, mis ei allu tavapärasele ravile) tuberkuloosihaigete arv. Koostöös Maailma Terviseorganisatsiooniga (MTO) alustati MDR-haigete ravi alates augustist 2001. Tänu koostööle MTO-ga on Eesti saanud osta tuberkuloosiravimeid maailmaturu hindadest oluliselt soodsamalt. 2003.aastal langes esmakordselt multiresistentsete haigete arv ning sama tendentsi jätkumine on prognoositav ka sellel aastal.
Plaanid edaspidise tuberkuloositõrje alase tegevuse tõhustamiseks:
1. Jätkata tuberkuloositõrje riikliku tasemel koordineerimist ning kindlakäelist juhtimist.
2. Jätkata tuberkuloositõrje programmi tegevust peale 2007.aastat.
3. HIV-infitseeritute hulgas korraldada regulaarne skriining tuberkuloosi suhtes.
4. Soetada radiograafiga auto, et jälgida saaks ka ajutiste kinnipidamisasutuste kliente, kes on TB oluliseks riskigrupiks.
Taustaks:
Tuberkuloosi haigestumine oli Eestis möödunud sajandil madalam 1991.aastal, siis diagnoositi 21 tuberkuloosihaiget 100 000 elaniku kohta. Seejärel hakkas haigestumine sagenema ning kahekordistus 1998.aastaks. Absoluutarvudes oli Eestis sel perioodil kõige rohkem tuberkuloosihaigeid 2000.aastal – diagnoositi 791 haigusjuhtu. Viimasel 3 aastal on haigestumine vähenenud ~50 haigusjuhtu/aastas ning eelmisel aastal diagnoositi Eestis 35 tuberkuloosi juhtu 100 000 elaniku kohta.
1990-tel toimus tuberkuloosi haigestumise sagenemine kõigis Ida-ja Kesk-Euroopa post-sotsialistlikes maades, seega võib väita, et haigestumise sagenemise üheks põhjuseks olid sotsiaalmajanduslikud muutused, mille tõttu osa elanikkonna vastuvõtlikus tuberkuloositekitaja suhtes suurenes. Teiseks põhjuseks olid muutused tervishoiusüsteemis, nii arstabi korralduses kui ka selle rahastamises, mistõttu ei olnud alati tagatud ravi järjepidevus.
Tuberkuloosi eripäraks Eestis on väga suur multiresistentsete tuberkuloosihaigete .2003.aastal oli 14% kõigist tuberkuloosihaigetest multiresistentse haigustekitajaga. MDR- tuberkuloosi haigestumise sagenemine oli tingitud varem kasutatud ebaõigete ravire˛iimide ning korduvate ravikatkestuste tõttu väljakujunenud multiresistentsete haigustekitajate levikust ühiskonnas. Aastaid on MDR-TB haigusjuhtude arv olnud ~100 haigusjuhtu/aastas. 2003. aastal langes nende arv esmakordselt ning ka sellel aastal on oodata langustendentsi jätkumist.
Katrin Pärgmäe
Sotsiaalministeerium
|
|
24 Märts 2005
|
|
|
| |
| |
| |
 |
|
|
